Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   kreeka   >   Sisukord


82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

 


82 [ογδόντα δύο]

Παρελθοντικός χρόνος 2

 

 
Pidid sa kiirabi kutsuma?
Χρειάστηκε να καλέσεις ασθενοφόρο;
Chreiástike na kaléseis asthenofóro?
Pidid sa arsti kutsuma?
Χρειάστηκε να καλέσεις τον γιατρό;
Chreiástike na kaléseis ton giatró?
Pidid sa politsei kutsuma?
Χρειάστηκε να καλέσεις την αστυνομία;
Chreiástike na kaléseis tin astynomía?
 
 
 
 
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel.
Έχετε το νούμερο; Μόλις τώρα το είχα.
Échete to noúmero? Mólis tóra to eícha.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
Έχετε τη διεύθυνση; Μόλις τώρα την είχα.
Échete ti diéfthynsi? Mólis tóra tin eícha.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
Έχετε τον χάρτη? Μόλις τώρα τον είχα.
Échete ton chárti? Mólis tóra ton eícha.
 
 
 
 
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
Ήρθε στην ώρα του; Δεν μπόρεσε να έρθει στην ώρα του.
Írthe stin óra tou? Den bórese na érthei stin óra tou.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
Βρήκε τον δρόμο; Δεν μπόρεσε να βρει τον δρόμο.
Vríke ton drómo? Den bórese na vrei ton drómo.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
Σε κατάλαβε; Δεν μπόρεσε να με καταλάβει.
Se katálave? Den bórese na me katalávei.
 
 
 
 
Miks ei saanud sa täpselt tulla?
Γιατί δεν μπόρεσες να έρθεις στην ώρα σου;
Giatí den bóreses na értheis stin óra sou?
Miks sa teed ei leidnud?
Γιατί δεν μπόρεσες να βρεις τον δρόμο;
Giatí den bóreses na vreis ton drómo?
Miks sa temast aru ei saanud?
Γιατί δεν μπόρεσες να τον καταλάβεις;
Giatí den bóreses na ton kataláveis?
 
 
 
 
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
Δεν μπόρεσα να είμαι στην ώρα μου επειδή δεν υπήρχε λεωφορείο.
Den bóresa na eímai stin óra mou epeidí den ypírche leoforeío.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
Δεν μπόρεσα να βρω το δρόμο επειδή δεν είχα χάρτη.
Den bóresa na vro to drómo epeidí den eícha chárti.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
Δεν μπόρεσα να τον καταλάβω επειδή η μουσική ήταν πολύ δυνατά.
Den bóresa na ton katalávo epeidí i mousikí ítan polý dynatá.
 
 
 
 
Ma pidin takso võtma.
Έπρεπε να πάρω ταξί.
Éprepe na páro taxí.
Ma pidin linnakaardi ostma.
Έπρεπε να αγοράσω χάρτη.
Éprepe na agoráso chárti.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama.
Έπρεπε να κλείσω το ράδιο.
Éprepe na kleíso to rádio.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! "Välismaal" õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad ______s, Valgevenes ja Poolas. ______ keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi ______ on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. ______ keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne.

______ keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et ______ keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks ______ keelt õppima...

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - kreeka algajatele