Sisukord
82 [kaheksakümmend kaks] |
Minevik 2
|
|
82 [هشتاد و دو] |
||
زمان گذشته 2
|
|
Pidid sa kiirabi kutsuma?
|
آیا مجبور بودی یک آمبولانس صدا کنی؟
to majbur budi yek âmbulâns sedâ koni?
|
||
|
Pidid sa arsti kutsuma?
|
آیا مجبور بودی پزشک را خبر کنی؟
to majbur budi pezeshk râ khabar koni?
|
||
|
Pidid sa politsei kutsuma?
|
آیا مجبور بودی پلیس را خبر کنی؟
to majbur budi polis râ khabar koni?
| ||
|
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel.
|
شما شماره تلفن اش را دارید؟ تا الان من آن را داشتم.
shomâ shomâre telefon râ dârid? tâ alân man ân shomâre râ dâ
|
||
|
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
|
شما آدرسش را دارید؟ تا الان من آن را داشتم.
shomâ âdres râ dârid? tâ alân man ân râ dâshtam.
|
||
|
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
|
شما نقشه شهر را دارید؟ تا الان من آن را داشتم.
shomâ naghshe shahr râ dârid? tâ alân man ân râ dâshtam.
| ||
|
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
|
او (مرد) سر وقت آمد؟ او (مرد) نتوانست سر وقت بیاید.
oo sare vaght âmad? oo natavânest sare vaght biâyad.
|
||
|
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
|
او (مرد) راه را پیدا کرد؟ او (مرد) نتوانست راه را پیدا کند.
oo râh râ peydâ kard? oo natavânest râh râ peydâ konad.
|
||
|
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
|
او (مرد) حرف تو را متوجه شد؟ او (مرد) نتوانست حرف مرا بفهمد.
oo motavajehe sohbate to shod? oo natavânest sohbate marâ befahmad.
| ||
|
Miks ei saanud sa täpselt tulla?
|
چرا تو نتوانستی به موقع بیایی؟
cherâ to natavânesti be moghe biâ-yee?
|
||
|
Miks sa teed ei leidnud?
|
چرا تو نتوانستی راه را پیدا کنی؟
cherâ to natavânesti râh râ peydâ koni?
|
||
|
Miks sa temast aru ei saanud?
|
چرا تو نتوانستی حرف هایش را بفهمی؟
cherâ to natavânesti sohbat-hâyash râ befahmi?
| ||
|
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
|
من نتوانستم بموقع بیایم چون هیچ اتوبوسی حرکت نمی‌کرد.
man natavânestam be moghe biâyam zirâ hich otobusi harekat nemikard.
|
||
|
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
|
من نتوانستم راه را پیدا کنم چون نقشه شهر را نداشتم.
man natavânestam râh râ peydâ konam zirâ nagh-she-ye shahr râ nadâshtam.
|
||
|
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
|
من حرفش را نفهمیدم چون صدای آهنگ بلند بود.
man harfash râ nafahmidam zirâ sedâye âhang boland bud.
| ||
|
Ma pidin takso võtma.
|
من مجبور بودم تاکسی سوار شوم.
man majbur boodam yek tâxi savâr shavam.
|
||
|
Ma pidin linnakaardi ostma.
|
من مجبور بودم نقشه شهر بخرم.
man majbur boodam yek nagh-she-ye shahr bekharam.
|
||
|
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama.
|
من مجبور بودم رادیو را خاموش کنم.
man majbur boodam râdio râ khâmush konam.
| ||
Õpi võõrkeelt võõral maal!Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima... |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - pärsia algajatele
|