62 [kuuskümmend kaks] |
Küsimuste esitamine 1
|
![]() |
62 [شصت و دو] |
||
سؤال کردن 1
|
õppima
|
یاد گرفتن، درس خواندن
yâdgiri
|
||
Kas õpilased õpivad palju?
|
دانش آموزان زیاد درس میخوانند؟
dânesh-âmuzân ziâd dars mikhânand?
|
||
Ei, nad õpivad vähe.
|
نه، آنها زیاد درس نمیخوانند.
na, ânhâ ziâd dars nemikhânand.
| ||
küsima
|
سؤال کردن
soâl kardan
|
||
Küsite te tihti õpetajalt?
|
شما از معلم زیاد سؤال میکنید؟
shomâ az mo-alem ziâd soâl mikonid?
|
||
Ei, ma ei küsi talt tihti.
|
نه، من از او (مرد) زیاد سؤال نمیکنم.
na, man az oo (mard) ziâd soâl nemikonam.
| ||
vastama
|
جواب دادن
javâb dâdan
|
||
Vastake, palun.
|
لطفاً جواب دهید.
lotfan javâb dahid.
|
||
Ma vastan.
|
من جواب میدهم.
man javâb midaham.
| ||
töötama
|
کار کردن
kâr kardan
|
||
Töötab ta praegu?
|
او (مرد) الآن کار میکند؟
oo (mard) al-ân kâr mikonad?
|
||
Jah, ta töötab praegu.
|
بله، او (مرد) الآن کار میکند.
bale, oo (mard) al-ân kâr mikonad.
| ||
tulema
|
آمدن
âmadan
|
||
Tulete te?
|
شما میآیید؟
shomâ mi-âyid?
|
||
Jah, me tuleme kohe.
|
بله، ما الآن میآییم.
bale, mâ al-ân mi-âyim.
| ||
elama
|
زندگی (اقامت) کردن
zendegi (eghâmat) kardan
|
||
Elate te Berliinis?
|
شما در برلین زندگی میکنید؟
shomâ dar berlin zendegi mikonid?
|
||
Jah, ma elan Berliinis.
|
بله من در برلین زندگی میکنم.
bale man dar berlin zendegi mikonam.
| ||
Kes tahab rääkida, peab kirjutama!Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks. |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - pärsia algajatele
|