Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   pärsia   >   Sisukord


82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

 


‫82 [هشتاد و دو]‬

‫زمان گذشته 2‬

 

 
Pidid sa kiirabi kutsuma?
‫تو مجبور بودی یک آمبولانس صدا کنی؟‬
to majbur budi yek âmbulâns sedâ koni?
Pidid sa arsti kutsuma?
‫تو مجبور بودی پزشک را خبر کنی؟‬
to majbur budi pezeshk râ khabar koni?
Pidid sa politsei kutsuma?
‫تو مجبور بودی پلیس را خبر کنی؟‬
to majbur budi polis râ khabar koni?
 
 
 
 
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel.
‫ شما شماره تلفن را دارید؟ تا الان من شماره را داشتم.‬
shomâ shomâre telefon râ dârid? tâ alân man sh
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
‫ شما آدرس را دارید؟ تا الان من آن را داشتم.‬
shomâ âdres râ dârid? tâ alân man ân r
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
‫ شما نقشه شهر را دارید؟ تا الان من آن را داشتم.‬
shomâ naghshe shahr râ dârid? tâ alân man ân r
 
 
 
 
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
‫او (مرد) سر وقت آمد؟ او (مرد) نتوانست سر وقت بیاید.‬
oo sare vaght âmad? oo natavânest sare vaght biâyad.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
‫ او (مرد) راه را پیدا کرد؟ او (مرد) نتوانست راه را پیدا کند.‬
oo râh râ peydâ kard? oo natavânest râh râ pey
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
‫او (مرد) متوجه صحبت تو شد؟ او (مرد) نتوانست صحبت مرا بفهمد.‬
oo motavajehe sohbate to shod? oo natavânest sohbate marâ befahmad
 
 
 
 
Miks ei saanud sa täpselt tulla?
‫چرا تو نتوانستی به موقع بیایی؟‬
cherâ to natavânesti be moghe biâ-yee?
Miks sa teed ei leidnud?
‫چرا تو نتوانستی راه را پیدا کنی؟‬
cherâ to natavânesti râh râ peydâ koni?
Miks sa temast aru ei saanud?
‫چرا تو نتوانستی صحبت هایش را بفهمی؟‬
cherâ to natavânesti sohbat-hâyash râ befahmi?
 
 
 
 
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
‫ من نتوانستم بموقع بیایم زیرا هیچ اتوبوسی حرکت نمی کرد.‬
man natavânestam be moghe biâyam zirâ hich otobusi harekat ne
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
‫من نتوانستم راه را پیدا کنم زیرا نقشه شهر را نداشتم.‬
man natavânestam râh râ peydâ konam zirâ nagh-she-y
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
‫من حرفش را نفهمیدم زیرا صدای آهنگ بلند بود.‬
man harfash râ nafahmidam zirâ sedâye âhang boland bud.
 
 
 
 
Ma pidin takso võtma.
‫من مجبور بودم یک تاکسی سوار شوم.‬
man majbur boodam yek tâxi savâr shavam.
Ma pidin linnakaardi ostma.
‫من مجبور بودم یک نقشه شهر بخرم.‬
man majbur boodam yek nagh-she-ye shahr bekharam.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama.
‫من مجبور بودم رادیو را خاموش کنم.‬
man majbur boodam râdio râ khâmush konam.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! "Välismaal" õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad ______s, Valgevenes ja Poolas. ______ keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi ______ on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. ______ keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne.

______ keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et ______ keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks ______ keelt õppima...

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2016 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - pärsia algajatele