Sisukord
88 [kaheksakümmend kaheksa] |
Rõhumäärsõnade minevik 2
|
|
88 [هشتاد و هشت] |
||
زمان گذشته ی افعال معین 2
|
|
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida.
|
پسرم نمی‌خواست با عروسک بازی کند.
pesaram nemikhâst bâ arusak bâzi konad.
|
||
|
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida.
|
دخترم نمی‌خواست فوتبال بازی کند.
dokhtaram nemikhâst footbâl bâzi konad.
|
||
|
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida.
|
همسرم نمی‌خواست با من شطرنج بازی کند.
hamsaram nemikhâst bâ man shatranj bâzi konad.
| ||
|
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna.
|
بچه‌هایم نمی‌خواستند به پیاده روی بروند.
farzandânam nemikhâstand be piâde-ravi beravand.
|
||
|
Nad ei tahtnud tuba koristada.
|
آنها نمی‌خواستند اتاق را مرتب کنند.
ânhâ nemikhâstand otâgh râ moratab konand.
|
||
|
Nad ei tahtnud voodisse minna.
|
آنها نمی‌خواستند به رختخواب بروند.
ânhâ nemikhâstand be rakhte-khâb beravand.
| ||
|
Ta ei tohtinud jäätist süüa.
|
او (مرد) اجازه نداشت بستنی بخورد.
oo ejâze nadâsht bastani bokhorad.
|
||
|
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa.
|
او (مرد) اجازه نداشت شکلات بخورد.
oo ejâze nadâsht shokolât bokhorad.
|
||
|
Ta ei tohitnud kommi süüa.
|
او (مرد) اجازه نداشت آب نبات بخورد.
oo ejâze nadâsht âb nabât bokhorad.
| ||
|
Ma võisin midagi soovida.
|
من اجازه داشتم (برای خودم) آرزویی بکنم.
man ejâze dâshtam barâye khodam ârezu-yee bokonam.
|
||
|
Ma võisin endale kleidi osta.
|
من اجازه داشتم برای خودم لباس بخرم.
man ejâze dâshtam barâye khodam lebâs bekharam.
|
||
|
Ma võisin ühe pralinee võtta.
|
من اجازه داشتم یک شکلات مغزدار بردارم.
man ejâze dâshtam yek shokolâte maghz-dâr bardâram.
| ||
|
Tohtisid sa lennukis suitsetada?
|
اجازه داشتی در هواپیما سیگار بکشی؟
ejâze dâshti dar havâ-peymâ sigâr bekeshi?
|
||
|
Tohtisid sa haiglas õlut juua?
|
اجازه داشتی در بیمارستان آبجو بنوشی؟
ejâze dâshti dar bimârestân âbe-jo benushi?
|
||
|
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta?
|
اجازه داشتی سگ را با خودت به هتل ببری؟
ejâze dâshti sag râ bâ khodat be hotel bebari?
| ||
|
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla.
|
بچه‌ها در تعطیلات اجازه داشتند مدت زیادی بیرون باشند.
bache-hâ dar tatilât ejâze dâshtand mod-date ziâdi birun bâshand.
|
||
|
Nad tohivad kauem hoovis mängida.
|
آنها اجازه داشتند مدت زیادی در حیاط بازی کنند.
ânhâ ejâze dâshtand mod-date ziâdid dar hayât bâzi konand.
|
||
|
Nad tohivad kauem üleval olla.
|
آنها اجازه داشتند مدت زیادی (تا دیروقت) بیدار باشند.
ânhâ ejâze dâshtand mod-date ziâdid (tâ dir vaght) bidâr bâshand.
| ||
Näpunäiteid, et mitte unustadaÕppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida... |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Pärsia keel kuulub iraani keelte hulka. Seda räägitakse eelkõige Iraanis, Afghanistanis ja Tadžikistanis. Aga ka teistes riikides on see üks oluline keel. Sinna juurde kuuluvad Usbekistan, Türkmenistan, Bahrein, Iraak ja India. Pärsia keel on emakeeleks üle 70 miljonile inimesele. Sinna juurde tulevad veel 50 miljonit, kes seda teise keelena räägivad. Piirkondade järgi kasutatakse erinevaid dialekte. Iraanis kehtib teherani dialekt suulise standardkeelena. Selle kõrval peab aga veel ametliku pärsia keele kirjakeele ära õppima. Pärsia märgisüsteem on araabia tähestiku üks variant. Pärsia keelel ei ole artikleid. Samuti puuduvad grammatilised sood. Vanasti oli pärsia keel idamaade tähtsaim suhtluskeel. Kes pärsia keelt õpib, avastab juba varsti paeluva kultuuri. Ning pärsia kirjandus kuulub maailma kõige märkimisväärsemate hulka... |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - pärsia algajatele
|