70 [seitsekümmend] |
midagi soovima
|
![]() |
70 [هفتاد] |
||
چیزی خواستن
|
Kas te sooviksite suitsetada?
|
میخواهید سیگار بکشید؟
mikhâhid sigâr bekeshid?
|
||
Kas te sooviksite tantsida?
|
میخواهید برقصید؟
mikhâhid beraghsid?
|
||
Kas te sooviksite jalutama minna?
|
میخواهید پیاده روی کنید؟
mikhâhid piâde ravi konid?
| ||
Ma sooviksin suitsetada.
|
من میخواهم سیگار بکشم.
man mikhâham sigâr bekesham.
|
||
Soovid sa sigaretti?
|
یک نخ سیگار میخواهی؟
yek nakh sigâr mikhâhi?
|
||
Ta soovib tuld.
|
او آتش (فندک) میخواهد.
oo âtash (fandak) mikhâhad.
| ||
Ma sooviksin midagi juua.
|
من میخواهم چیزی بنوشم.
man mikhâham chizi benuscham.
|
||
Ma sooviksin midagi süüa.
|
من میخواهم چیزی بخورم.
man mikhâham chizi bokhoram.
|
||
Ma sooviksin veidi puhata.
|
من میخواهم کمیاستراحت کنم.
man mikhâham kami esterâhat konam.
| ||
Ma sooviksin teilt midagi küsida.
|
من میخواهم از شما چیزی بپرسم.
man mikhâham az shomâ soâl konam.
|
||
Ma sooviksin teilt midagi paluda.
|
من میخواهم از شما تقاضای چیزی کنم.
man mikhâham az shomâ taghâzâye chizi konam.
|
||
Ma sooviksin teile midagi välja teha.
|
من میخواهم شما را به چیزی دعوت کنم.
man mikhâham shomâ râ be chizi da-avat konam.
| ||
Mida te soovite, palun?
|
شما چی میخواهید (چی میل دارید)؟
shomâ che mikhâhid (che mail dârid)?
|
||
Soovite te kohvi?
|
یک قهوه میخواهید؟
yek ghahve mikhâhid?
|
||
Või soovite te pigem teed?
|
یا اینکه ترجیحاً یک چای میخواهید؟
yâ in ke tarjihan yek châye mikhâhid?
| ||
Me soovime koju sõita.
|
ما میخواهیم با ماشین به خانه برویم.
mâ mikhâhim bâ mâshin be khâne beravim.
|
||
Soovite te taksot?
|
شما تاکسی میخواهید؟
shomâ tâxi mikhâhid?
|
||
Nad soovivad helistada.
|
آنها میخواهند تلفن کنند.
ânhâ mikhâhand telefon konand.
| ||
Kaks keelt = kaks kõnekeskust!Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni. |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka! |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - pärsia algajatele
|