Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  51-60  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   korea   >   Sisukord


54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

 


54 [쉰넷]

쇼핑하기

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
Ma sooviks kinki osta.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis.
Võib-olla käekott?
 
 
 
 
Millist värvi te soovite?
Musta, pruuni või valget?
Suurt või väikest?
 
 
 
 
Tohin ma seda korra vaadata?
Kas see on nahast?
Või on ta kunstmaterjalist?
 
 
 
 
Nahast loomulikult.
See on äärmiselt kvaliteetne.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt.
 
 
 
 
See meeldib mulle.
Ma võtan selle.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada?
 
 
 
 
Loomulikult.
Me pakime ta kingina ära.
Kassa on sealpool.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  51-60  | Free Android app | Free iPhone app

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks. Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...

AF Afrikaani keel on üks üheteistkümnest Lõuna-Aafrika riigikeelest. See pärineb 17. sajandi hollandi keelest. Seega kuulub afrikaani keel läänegermaani keelte hulka. Varem oli see buuride keel. Nad rändasid koloniaalpoliitika ajal Aafrikasse. Loomulikult on keel aja jooksul muutunud. Grammatika on lihtsam kui tänapäeva hollandi keele oma.

Lisaks sisaldab afrikaani keel palju elemente inglise keelest. Sest ka inglastel olid selles piirkonnas kolooniad. Afrikaani keelt ei mõisteta aga mitte üksnes Lõuna-Aafrikas. Afrikaani keelt räägitakse ka näiteks Namiibias, Simbabwes ja Botswanas. Aga üksnes Lõuna-Aafrikas on see seitsme miljoni inimese emakeeleks. Palju rohkem inimesi räägivad afrikaani keelt teise või kolmanda keelena. Arvatakse, et afrikaani keelt mõistab kokku üle 20 miljoni inimese. Väga paljudes Aafrika piirkondades saab afrikaani keelega väga hästi hakkama. Seda üsna lihtsat keelt tasub tõepoolest õppida!

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  51-60  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - korea algajatele