12 [kaksteist] |
Joogid
|
![]() |
12 [دوازده] |
||
نوشیدنیها
|
Ma joon teed.
|
من چای مینوشم.
man châye minusham.
|
||
Ma joon kohvi.
|
من قهوه مینوشم.
man ghahve minusham.
|
||
Ma joon mineraalvett.
|
من آب معدنی مینوشم.
man âb ma-e-dani minusham.
| ||
Jood sa teed sidruniga?
|
تو چای را با لیمو مینوشی؟
to châye râ bâ limu minushi?
|
||
Jood sa kohvi suhkruga?
|
تو قهوه را با شکر مینوشی؟
to ghahve râ bâ shekar minushi?
|
||
Jood sa vett jääga?
|
تو آب را با یخ مینوشی؟
to âb râ bâ yakh minushi?
| ||
Siin on pidu.
|
اینجا یک مهمانی است.
injâ yek mehmâni ast.
|
||
Inimesed joovad šampust.
|
مردم شامپاین مینوشند.
mardom shâmpâin minushand.
|
||
Inimesed joovad veini ja õlut.
|
مردم شراب و آبجو مینوشند.
mardom sharâb va âbe-jo minushand.
| ||
Jood sa alkoholi?
|
تو الکل مینوشی؟
to alkol minushi?
|
||
Jood sa viskit?
|
تو ویسکی مینوشی؟
to viski minushi?
|
||
Jood sa koolat rummiga?
|
تو نوشابه را با رام مینوشی؟
to nushâbe va râm minushi?
| ||
Mulle ei meeldi šampus.
|
من شامپاین دوست ندارم.
man shâmpâin doost nadâram.
|
||
Mulle ei meeldi vein.
|
من شراب دوست ندارم.
man sharâb doost nadâram.
|
||
Mulle ei meeldi õlu.
|
من آبجو دوست ندارم.
man âbe-jo doost nadâram.
| ||
Beebile meeldib piim.
|
بچه شیر دوست دارد.
bache shir doost dârad.
|
||
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl.
|
بچه کاکائو و آب سیب دوست دارد.
bache kâkâ-oo va âbe sib doost dârad.
|
||
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl.
|
آن خانم آب پرتقال و آب گریپ فروت دوست دارد.
ân khânom âb porteghâl va âb-e grib-frot doost dârad.
| ||
Märkide keelInimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb! |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - pärsia algajatele
|