Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   pärsia   >   Sisukord


7 [seitse]

Arvud

 


‫7 [هفت]‬

‫اعداد‬

 

 
Ma loendan:
‫من می‌شمارم:‬
man mishomâram:
üks, kaks, kolm
‫یک، دو، سه‬
yek, do, se
Ma loendan kolmeni.
‫من تا سه می‌شمارم.‬
man tâ se mishomâram.
 
 
 
 
Ma loendan edasi:
‫من بیشتر می‌شمارم:‬
man be shomâresh edâme mide-ham:
neli, viis, kuus,
‫چهار، پنج، شش،‬
cha-hâr, panj, shesh
seitse, kaheksa, üheksa
‫هفت، هشت، نه،‬
haft, hasht, noh
 
 
 
 
Ma loendan.
‫من می‌شمارم.‬
man mishomâram.
Sa loendad.
‫تو می‌شماری.‬
to mishomâri.
Ta loendab.
‫او (مرد) می‌شمارد.‬
oo (mard) mishomârad.
 
 
 
 
Üks. Esimene.
‫یک، اول.‬
yek, avval
Kaks. Teine.
‫دو، دوم.‬
do, dovvom
Kolm. Kolmas.
‫سه، سوم.‬
se, sevvom
 
 
 
 
Neli. Neljas.
‫چهار، چهارم.‬
cha-hâr, cha-hârom
Viis. Viies.
‫پنج، پنجم.‬
panj, panjom
Kuus. Kuues.
‫شش، ششم.‬
shesh, sheshom
 
 
 
 
Seitse. Seitsmes.
‫هفت، هفتم.‬
haft, haftom
Kaheksa. Kaheksas.
‫هشت، هشتم.‬
hasht, hashtom
Üheksa. Üheksas.
‫نه، نهم.‬
noh, nohom
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Free Android app | Free iPhone app

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!

Arvake ära, mis keelega tegu on!

Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud.

Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Free Android app | Free iPhone app

 


Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
Imprint - Impressum  © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - pärsia algajatele