Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   tigrinja   >   Sisukord


82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

 


82 [ሰማንያንክልተን]

ሕሉፍ 2

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
Pidid sa kiirabi kutsuma?
Pidid sa arsti kutsuma?
Pidid sa politsei kutsuma?
 
 
 
 
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
 
 
 
 
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
 
 
 
 
Miks ei saanud sa täpselt tulla?
Miks sa teed ei leidnud?
Miks sa temast aru ei saanud?
 
 
 
 
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
 
 
 
 
Ma pidin takso võtma.
Ma pidin linnakaardi ostma.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama.
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Free Android app | Free iPhone app

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!

Arvake ära, mis keelega tegu on!

Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne.

Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Free Android app | Free iPhone app

 


Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
Imprint - Impressum  © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - tigrinja algajatele