Sõnaraamat

MP3

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

81 [enainosemdeset]	Preteklost 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

kirjutama	p_s_t_ pisati p_____ pisati ______ pisati
Ta kirjutas kirja.	O_ j_ n_p_s_l p_s_o_ On je napisal pismo. O_ j_ n______ p_____ On je napisal pismo. __ __ _______ ______ On je napisal pismo.
Ja tema kirjutas kaardi.	I_ o_a j_ n_p_s_l_ r_z_l_d_i_o_ In ona je napisala razglednico. I_ o__ j_ n_______ r___________ In ona je napisala razglednico. __ ___ __ ________ ____________ In ona je napisala razglednico.

lugema	b_a_i brati b____ brati _____ brati
Ta luges ajakirja.	O_ j_ b_a_ r_v_j_. On je bral revijo. O_ j_ b___ r______ On je bral revijo. __ __ ____ _______ On je bral revijo.
Ja ta luges raamatut.	I_ o_a j_ b_a_a k_j_g_. In ona je brala knjigo. I_ o__ j_ b____ k______ In ona je brala knjigo. __ ___ __ _____ _______ In ona je brala knjigo.

võtma	v_e_i vzeti v____ vzeti _____ vzeti
Ta võttis sigareti.	V_e_ j_ e_o c_g_r_t_. Vzel je eno cigareto. V___ j_ e__ c________ Vzel je eno cigareto. ____ __ ___ _________ Vzel je eno cigareto.
Ta võttis tüki šokolaadi.	V_e_a j_ e_ k_š_e_ č_k_l_d_. Vzela je en košček čokolade. V____ j_ e_ k_____ č________ Vzela je en košček čokolade. _____ __ __ ______ _________ Vzela je en košček čokolade.

Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.	O_ j_ b_l n_z_e_t_ o_a p_ z_e_t_. On je bil nezvest, ona pa zvesta. O_ j_ b__ n_______ o__ p_ z______ On je bil nezvest, ona pa zvesta. __ __ ___ ________ ___ __ _______ On je bil nezvest, ona pa zvesta.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.	O_ j_ b_l l_n_ o_a p_ m_r_j_v_. On je bil len, ona pa marljiva. O_ j_ b__ l___ o__ p_ m________ On je bil len, ona pa marljiva. __ __ ___ ____ ___ __ _________ On je bil len, ona pa marljiva.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.	O_ j_ b_l r_v_n_ o_a p_ b_g_t_. On je bil reven, ona pa bogata. O_ j_ b__ r_____ o__ p_ b______ On je bil reven, ona pa bogata. __ __ ___ ______ ___ __ _______ On je bil reven, ona pa bogata.

Tal ei olnud raha vaid võlad.	O_ n_ i_e_ d_n_r_a_ p_č p_ d_l_o_e_ On ni imel denarja, pač pa dolgove. O_ n_ i___ d_______ p__ p_ d_______ On ni imel denarja, pač pa dolgove. __ __ ____ ________ ___ __ ________ On ni imel denarja, pač pa dolgove.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.	O_ n_ i_e_ s_e_e_ p_č p_ s_o_o_ On ni imel sreče, pač pa smolo. O_ n_ i___ s_____ p__ p_ s_____ On ni imel sreče, pač pa smolo. __ __ ____ ______ ___ __ ______ On ni imel sreče, pač pa smolo.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.	O_ n_ b_l u_p_š_n_ p_č p_ j_ b_l n_u_p_š_n_ On ni bil uspešen, pač pa je bil neuspešen. O_ n_ b__ u_______ p__ p_ j_ b__ n_________ On ni bil uspešen, pač pa je bil neuspešen. __ __ ___ ________ ___ __ __ ___ __________ On ni bil uspešen, pač pa je bil neuspešen.

Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.	O_ n_ b_l z_d_v_l_e_, p_č p_ j_ b_l n_z_d_v_l_e_. On ni bil zadovoljen, pač pa je bil nezadovoljen. O_ n_ b__ z__________ p__ p_ j_ b__ n____________ On ni bil zadovoljen, pač pa je bil nezadovoljen. __ __ ___ ___________ ___ __ __ ___ _____________ On ni bil zadovoljen, pač pa je bil nezadovoljen.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.	O_ n_ b_l s_e_e_, p_č p_ j_ b_l n_s_e_e_. On ni bil srečen, pač pa je bil nesrečen. O_ n_ b__ s______ p__ p_ j_ b__ n________ On ni bil srečen, pač pa je bil nesrečen. __ __ ___ _______ ___ __ __ ___ _________ On ni bil srečen, pač pa je bil nesrečen.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.	O_ n_ b_l s_m_a_i_e_, p_č p_ j_ b_l a_t_p_t_č_n_ On ni bil simpatičen, pač pa je bil antipatičen. O_ n_ b__ s__________ p__ p_ j_ b__ a___________ On ni bil simpatičen, pač pa je bil antipatičen. __ __ ___ ___________ ___ __ __ ___ ____________ On ni bil simpatičen, pač pa je bil antipatičen.

Sõnaraamat

Keeleteaduse ajalugu

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus