Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   marathi   >   Sisukord


82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

 


८२ [ब्याऐंशी]

भूतकाळ २

 

 
Pidid sa kiirabi kutsuma?
तुला रूग्णवाहिका बोलवावी लागली का?
tulā rūgṇavāhikā bōlavāvī lāgalī kā?
Pidid sa arsti kutsuma?
तुला डॉक्टर बोलवावा लागला का?
Tulā ḍŏkṭara bōlavāvā lāgalā kā?
Pidid sa politsei kutsuma?
तुला पोलीसांना बोलवावे लागले का?
Tulā pōlīsānnā bōlavāvē lāgalē kā?
 
 
 
 
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel.
आपल्याकडे टेलिफोन क्रमांक आहे का? माझ्याकडे आत्ताच होता.
Āpalyākaḍē ṭēliphōna kramāṅka āhē kā? Mājhyākaḍē āttāca hōtā.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
आपल्याकडे पत्ता आहे का? माझ्याकडे आत्ताच होता.
Āpalyākaḍē pattā āhē kā? Mājhyākaḍē āttāca hōtā.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
आपल्याकडे शहराचा नकाशा आहे का? माझ्याकडे आत्ताच होता.
Āpalyākaḍē śaharācā nakāśā āhē kā? Mājhyākaḍē āttāca hōtā.
 
 
 
 
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
तो वेळेवर आला का? तो वेळेवर येऊ शकला नाही.
Tō vēḷēvara ālā kā? Tō vēḷēvara yē'ū śakalā nāhī.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
त्याला रस्ता सापडला का? त्याला रस्ता सापडू शकला नाही.
Tyālā rastā sāpaḍalā kā? Tyālā rastā sāpaḍū śakalā nāhī.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
त्याने तुला समजून घेतले का? तो मला समजून घेऊ शकला नाही.
Tyānē tulā samajūna ghētalē kā? Tō malā samajūna ghē'ū śakalā nāhī.
 
 
 
 
Miks ei saanud sa täpselt tulla?
तू वेळेवर का नाही येऊ शकलास?
Tū vēḷēvara kā nāhī yē'ū śakalāsa?
Miks sa teed ei leidnud?
तुला रस्ता का नाही सापडला?
Tulā rastā kā nāhī sāpaḍalā?
Miks sa temast aru ei saanud?
तू त्याला का समजू शकला नाहीस?
Tū tyālā kā samajū śakalā nāhīsa?
 
 
 
 
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
मी वेळेवर येऊ शकलो नाही, कारण बसेस् चालू नव्हत्या.
Mī vēḷēvara yē'ū śakalō nāhī, kāraṇa basēs cālū navhatyā.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
मला रस्ता सापडू शकला नाही कारण माझ्याकडे शहराचा नकाशा नव्हता.
Malā rastā sāpaḍū śakalā nāhī kāraṇa mājhyākaḍē śaharācā nakāśā navhatā.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
मी त्याला समजू शकलो नाही कारण संगीत खूप मोठ्याने वाजत होते.
Mī tyālā samajū śakalō nāhī kāraṇa saṅgīta khūpa mōṭhyānē vājata hōtē.
 
 
 
 
Ma pidin takso võtma.
मला टॅक्सी घ्यावी लागली.
Malā ṭĕksī ghyāvī lāgalī.
Ma pidin linnakaardi ostma.
मला शहराचा नकाशा खरेदी करावा लागला.
Malā śaharācā nakāśā kharēdī karāvā lāgalā.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama.
मला रेडिओ बंद करावा लागला.
Malā rēḍi'ō banda karāvā lāgalā.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! "Välismaal" õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad ______s, Valgevenes ja Poolas. ______ keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi ______ on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. ______ keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne.

______ keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et ______ keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks ______ keelt õppima...

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  81-90  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2016 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - marathi algajatele