eesti » rumeenia | 75 [seitsekümmend viis] | midagi põhjendama 1

75 [şaptezeci şi cinci] a „argumenta” ceva 1

Miks te ei tule?	De ce nu veniţi?
Ilm on nii halb.	Vremea este aşa de rea.
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.	Nu vin pentru că este vremea aşa de rea.
Miks ta ei tule?	De ce nu vine?
Ta ei ole kutsutud.	El nu este invitat.
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud.	El nu vine pentru că nu este invitat.
Miks sa ei tule?	De ce nu vii?
Mul ei ole aega.	Nu am timp.
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.	Nu vin pentru că nu am timp.
Miks sa ei jää?	De ce nu rămâi?
Ma pean veel töötama.	Mai trebuie să lucrez.
Ma ei jää, sest pean veel töötama.	Nu rămân pentru că mai trebuie să lucrez.
Miks te juba lähete?	De ce plecaţi deja?
Ma olen väsinud.	Sunt obosit.
Ma lähen, sest olen väsinud.	Plec pentru că sunt obosit.
Miks te juba sõidate?	De ce plecaţi deja?
On juba hilja.	Este deja târziu.
Ma sõidan, sest juba on hilja.	Plec pentru că deja este târziu.

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...