eesti » rumeenia | 58 [viiskümmend kaheksa] | Kehaosad

58 [cincizeci şi opt] Părţile corpului omenesc

Ma joonistan meest.	Desenez un om.
Esiteks pea.	Mai întâi capul.
Mees kannab mütsi.	Omul poartă o pălărie.
Juukseid ei ole näha.	Părul nu se vede.
Kõrvu ei ole samuti näha.	Şi nici urechile nu se văd.
Selga ei ole ka näha.	Nici spatele nu se vede.
Ma joonistan silmad ja suu.	Desenez ochii şi gura.
Mees tantsib ja naerab.	Omul dansează şi râde.
Mehel on pikk nina.	Omul are un nas lung.
Ta kannab keppi käes.	Ţine un baston în mâini.
Ta kannab ka salli ümber kaela.	Poartă şi un fular în jurul gâtului.
On talv ja külm.	Este iarnă şi este frig.
Käed on tugevad.	Braţele sunt puternice.
Jalad on samuti tugevad.	Şi picioarele sunt puternice.
See mees on lumest.	Omul este din zăpadă.
Ta ei kanna pükse ega mantlit.	Nu poartă pantaloni şi palton.
Kuid see mees ei külmeta.	Dar omului nu-i este frig.
Ta on lumemees.	Este un om de zăpadă.

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...