73 [seitsekümmend kolm] |
midagi tohtima
|
![]() |
73 [ਤਿਹੱਤਰ] |
||
ਅਗਿਆ ਦੇਣਾ
|
Tohid sa juba autoga sõita?
|
ਕੀ ਤੈਨੂੰ ਹੁਣੇ ਤੋਂ ਗੱਡੀ ਚਲਾਉਣ ਦੀ ਆਗਿਆ ਹੈ?
kī tainū huṇē tōṁ gaḍī calā'uṇa dī āgi'ā hai?
|
||
Tohid sa juba alkoholi juua?
|
ਕੀ ਤੈਨੂੰ ਹੁਣੇ ਤੋਂ ਗੱਡੀ ਸ਼ਰਾਬ ਪੀਣ ਦੀ ਆਗਿਆ ਹੈ?
Kī tainū huṇē tōṁ gaḍī śarāba pīṇa dī āgi'ā hai?
|
||
Tohid sa juba üksi välismaale sõita?
|
ਕੀ ਤੈਨੂੰ ਹੁਣੇ ਤੋਂ ਇਕੱਲੇ ਵਿਦੇਸ਼ ਜਾਣ ਦੀ ਆਗਿਆ ਹੈ?
Kī tainū huṇē tōṁ ikalē vidēśa jāṇa dī āgi'ā hai?
| ||
tohtima
|
ਕਰ ਸਕਣਾ
Kara sakaṇā
|
||
Tohime me siin suitsetada?
|
ਕੀ ਅਸੀਂ ਇੱਥੇ ਸਿਗਰਟ ਪੀ ਸਕਦੇ / ਸਕਦੀਆਂ ਹਾਂ।
kī asīṁ ithē sigaraṭa pī sakadē/ sakadī'āṁ hāṁ.
|
||
Tohib siin suitsetada?
|
ਕੀ ਇੱਥੇ ਸਿਗਰਟ ਪੀਤੀ ਜਾ ਸਕਦੀ ਹਾਂ?
Kī ithē sigaraṭa pītī jā sakadī hāṁ?
| ||
Tohib siin krediitkaardiga maksta?
|
ਕੀ ਕ੍ਰੈਡਿਟ ਕਾਰਡ ਨਾਲ ਪੈਸੇ ਦਿੱਤੇ ਜਾ ਸਕਦੇ ਹਨ?
Kī kraiḍiṭa kāraḍa nāla paisē ditē jā sakadē hana?
|
||
Tohib siin tšekiga maksta?
|
ਕੀ ਯਾਤਰੀ ਚੈੱਕ ਨਾਲ ਪੈਸੇ ਦਿੱਤੇ ਜਾ ਸਕਦੇ ਹਨ?
Kī yātarī caika nāla paisē ditē jā sakadē hana?
|
||
Tohib siin ainult sularahas maksta?
|
ਕੀ ਸਿਰਫ ਨਕਦ ਪੈਸੇ ਦਿੱਤੇ ਜਾ ਸਕਦੇ ਹਨ?
Kī sirapha nakada paisē ditē jā sakadē hana?
| ||
Tohin ma hetkel helistada?
|
ਕੀ ਮੈਂ ਫੋਨ ਕਰ ਸਕਦਾ / ਸਕਦੀ ਹਾਂ?
Kī maiṁ phōna kara sakadā/ sakadī hāṁ?
|
||
Tohin ma hetkel midagi küsida?
|
ਕੀ ਮੈਂ ਕੁਝ ਪੁੱਛ ਸਕਦਾ / ਸਕਦੀ ਹਾਂ?
Kī maiṁ kujha pucha sakadā/ sakadī hāṁ?
|
||
Tohin ma hetkel midagi öelda?
|
ਕੀ ਮੈਂ ਕੁਝ ਕਹਿ ਸਕਦਾ / ਸਕਦੀ ਹਾਂ?
Kī maiṁ kujha kahi sakadā/ sakadī hāṁ?
| ||
Ta ei tohi pargis magada.
|
ਉਸਨੂੰ ਬਾਗ ਵਿੱਚ ਸੌਣ ਦੀ ਆਗਿਆ ਨਹੀਂ ਹੈ।
Usanū bāga vica sauṇa dī āgi'ā nahīṁ hai.
|
||
Ta ei tohi autos magada.
|
ਉਸਨੂੰ ਗੱਡੀ ਵਿੱਚ ਸੌਣ ਦੀ ਆਗਿਆ ਨਹੀਂ ਹੈ।
Usanū gaḍī vica sauṇa dī āgi'ā nahīṁ hai.
|
||
Ta ei tohi rongijaamas magada.
|
ਉਸਨੂੰ ਰੇਲਵੇ ਸਟੇਸ਼ਨ ਤੇ ਸੌਣ ਦੀ ਆਗਿਆ ਨਹੀਂ ਹੈ।
Usanū rēlavē saṭēśana tē sauṇa dī āgi'ā nahīṁ hai.
| ||
Tohime me istuda?
|
ਕੀ ਅਸੀਂ ਬੈਠ ਸਕਦੇ / ਸਕਦੀਆਂ ਹਾਂ?
Kī asīṁ baiṭha sakadē/ sakadī'āṁ hāṁ?
|
||
Tohime me menüüd saada?
|
ਕੀ ਸਾਨੂੰ ਮੈਨਿਊ – ਕਾਰਡ ਮਿਲ ਸਕਦਾ ਹੈ?
Kī sānū maini'ū – kāraḍa mila sakadā hai?
|
||
Tohime me eraldi maksta?
|
ਕੀ ਅਸੀਂ ਅਲੱਗ – ਅਲੱਗ ਪੈਸੇ ਦੇ ਸਕਦੇ / ਸਕਦੀਆਂ ਹਾਂ।
Kī asīṁ alaga – alaga paisē dē sakadē/ sakadī'āṁ hāṁ.
| ||
Kuidas aju õpib uusi sõnuKui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! ______ keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. ______ keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. ______ keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. ______ keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. ______ keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes ______ keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub ______ keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti! |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - pandžabi algajatele
|