eesti » kasahhi | 86 [kaheksakümmend kuus] | Küsimused – minevik 2

86 [сексен алты] Сұрау – өткен шақ 2

86 [seksen altı] Suraw – ötken şaq 2

Millist lipsu sa kandsid?	Сен қандай галстук тақтың?; Sen qanday galstwk taqtıñ?
Millise auto sa ostsid?	Сен қандай көлік сатып алдың?; Sen qanday kölik satıp aldıñ?
Millise ajalehe sa tellisid?	Қандай газетке жазылдың?; Qanday gazetke jazıldıñ?
Keda te nägite?	Кімді көрдіңіз?; Kimdi kördiñiz?
Kellega te kohtusite?	Кімді кездестірдіңіз?; Kimdi kezdestirdiñiz?
Kelle te ära tundsite?	Кімді таныдыңыз?; Kimdi tanıdıñız?
Millal te ärkasite?	Қашан тұрдыңыз?; Qaşan turdıñız?
Millal te alustasite?	Қашан бастадыңыз?; Qaşan bastadıñız?
Millal te lõpetasite?	Қашан аяқтадыңыз?; Qaşan ayaqtadıñız?
Miks te ärkasite?	Неге ояндыңыз?; Nege oyandıñız?
Miks te õpetajaks hakkasite?	Неге мұғалім болдыңыз?; Nege muğalim boldıñız?
Miks te takso võtsite?	Неге такси алдыңыз?; Nege taksï aldıñız?
Kust te tulite?	Қайдан келдіңіз?; Qaydan keldiñiz?
Kuhu te läksite?	Қайда бардыңыз?; Qayda bardıñız?
Kus te olite?	Қайда болдыңыз?; Qayda boldıñız?
Keda sa aitasid?	Сен кімге көмектестің?; Sen kimge kömektestiñ?
Kellele sa kirjutasid?	Кімге жаздың?; Kimge jazdıñ?
Kellele sa vastasid?	Кімге жауап бердің?; Kimge jawap berdiñ?

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...