Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Osta raamat!  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   tamili   >   Sisukord


94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

 


94 [தொண்ணூற்று நான்கு]

இணைப்புச் சொற்கள் 1

 

 
Oota kuni vihm lõpeb.
மழை நிற்கும் வரை காத்திரு.
maḻai niṟkum varai kāttiru.
Oota kuni ma valmis olen.
நான் முடிக்கும் வரை காத்திரு.
Nāṉ muṭikkum varai kāttiru.
Oota kuni ta tagasi tuleb.
அவன் திரும்பி வரும் வரை காத்திரு.
Avaṉ tirumpi varum varai kāttiru.
 
 
 
 
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad.
என் தலைமுடி உலரும் வரை நான் காத்திருக்கிறேன்.
Eṉ talaimuṭi ularum varai nāṉ kāttirukkiṟēṉ.
Ma ootan kuni film ära lõpeb.
திரைப்படம் முடியும் வரை நான் காத்திருக்கிறேன்.
Tiraippaṭam muṭiyum varai nāṉ kāttirukkiṟēṉ.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb.
போக்குவரத்து விளக்கு பச்சையாகும் வரை நான் காத்திருக்கிறேன்.
Pōkkuvarattu viḷakku paccaiyākum varai nāṉ kāttirukkiṟēṉ.
 
 
 
 
Millal sa puhkusele sõidad?
நீ எப்பொழுது விடுமுறையில் செல்கிறாய்?
Nī eppoḻutu viṭumuṟaiyil celkiṟāy?
Veel enne suvevaheaga?
கோடை விடுமுறைக்கு முன்னதாகவா?
Kōṭai viṭumuṟaikku muṉṉatākavā?
Jah, enne suvevaheaja algust.
ஆம். கோடை விடுமுறை ஆரம்பமாவதற்கு முன்னர்.
Ām. Kōṭai viṭumuṟai ārampamāvataṟku muṉṉar.
 
 
 
 
Paranda katus enne, kui talv algab.
குளிர் காலம் ஆரம்பமாகும் முன்னர் கூரையை சரிசெய்.
Kuḷir kālam ārampamākum muṉṉar kūraiyai caricey.
Pese oma käed enne, kui lauda istud.
மேஜையில் உட்காரும் முன்னே கை கழுவிக் கொள்.
Mējaiyil uṭkārum muṉṉē kai kaḻuvik koḷ.
Sulge aken enne, kui välja lähed.
வெளியே போகுமுன் ஜன்னலை மூடிவிடு.
Veḷiyē pōkumuṉ jaṉṉalai mūṭiviṭu.
 
 
 
 
Millal sa koju tuled?
நீ எப்பொழுது வீட்டிற்கு வருகிறாய்?
Nī eppoḻutu vīṭṭiṟku varukiṟāy?
Peale tunde?
வகுப்பு முடிந்த பிறகா?
Vakuppu muṭinta piṟakā?
Jah, peale tundide lõppu.
ஆம். வகுப்பு முடிந்த பிறகு.
Ām. Vakuppu muṭinta piṟaku.
 
 
 
 
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
அவனது விபத்துக்குப் பின்னர்,அவனால் மேற்கொண்டு வேலை செய்ய இயலவில்லை.
Avaṉatu vipattukkup piṉṉar,avaṉāl mēṟkoṇṭu vēlai ceyya iyalavillai.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
வேலையை இழந்த பின்னர் அவன் அமெரிக்கா சென்றான்.
Vēlaiyai iḻanta piṉṉar avaṉ amerikkā ceṉṟāṉ.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
அமெரிக்கா சென்றபிறகு அவன் செல்வந்தன் ஆனான்.
Amerikkā ceṉṟapiṟaku avaṉ celvantaṉ āṉāṉ.
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Osta raamat!  | Free Android app | Free iPhone app

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...

Arvake ära, mis keelega tegu on!

Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem.

Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3: 100 lessons  | Osta raamat!  | Free Android app | Free iPhone app

 


Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
Imprint - Impressum  © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - tamili algajatele