82 [kaheksakümmend kaks] |
Minevik 2
|
![]() |
82 [எண்பத்து இரண்டு] |
||
இறந்த காலம் 2
|
Pidid sa kiirabi kutsuma?
|
நீ ஆம்புலன்ஸைக் கூப்பிட வேண்டி வந்ததா?
nī āmpulaṉsaik kūppiṭa vēṇṭi vantatā?
|
||
Pidid sa arsti kutsuma?
|
உனக்கு மருத்துவரைக் கூப்பிட வேண்டி வந்ததா?
Uṉakku maruttuvaraik kūppiṭa vēṇṭi vantatā?
|
||
Pidid sa politsei kutsuma?
|
உனக்கு போலிஸைக் கூப்பிட வேண்டி வந்ததா?
Uṉakku pōlisaik kūppiṭa vēṇṭi vantatā?
| ||
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel.
|
உங்களிடம் தொலைபேசி நம்பர் இருக்கிறதா? இப்பொழுது என்னிடம் அது இருந்தது.
Uṅkaḷiṭam tolaipēci nampar irukkiṟatā? Ippoḻutu eṉṉiṭam atu iruntatu.
|
||
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
|
உங்களிடம் முகவரி இருக்கிறதா? இதோ,இப்பொழுது தான் என்னிடம் இருந்தது.
Uṅkaḷiṭam mukavari irukkiṟatā? Itō,ippoḻutu tāṉ eṉṉiṭam iruntatu.
|
||
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
|
உங்களிடம் நகரத்தின் வரைபடம் இருக்கிறதா?இதோ என்னிடம் அது இருந்தது.
Uṅkaḷiṭam nakarattiṉ varaipaṭam irukkiṟatā? Itō eṉṉiṭam atu iruntatu.
| ||
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
|
அவன் சமயத்தில் வந்தானா? அவனால் சமயத்தில் வரமுடியவில்லை.
Avaṉ camayattil vantāṉā? Avaṉāl camayattil varamuṭiyavillai.
|
||
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
|
அவனுக்கு வழி தெரிந்ததா? அவனால் வழி கண்டு பிடிக்க முடியவில்லை.
Avaṉukku vaḻi terintatā? Avaṉāl vaḻi kaṇṭu piṭikka muṭiyavillai.
|
||
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
|
அவனுக்கு நீ சொல்வது புரிந்ததா? அவனுக்கு நான் சொல்வது புரியவில்லை.
Avaṉukku nī colvatu purintatā? Avaṉukku nāṉ colvatu puriyavillai.
| ||
Miks ei saanud sa täpselt tulla?
|
உன்னால் ஏன் நேரத்திற்கு வர முடியவில்லை?
Uṉṉāl ēṉ nērattiṟku vara muṭiyavillai?
|
||
Miks sa teed ei leidnud?
|
உன்னால் ஏன் வழி கண்டு பிடிக்க முடியவில்லை?
Uṉṉāl ēṉ vaḻi kaṇṭu piṭikka muṭiyavillai?
|
||
Miks sa temast aru ei saanud?
|
உன்னால் ஏன் அவனை புரிந்து கொள்ள முடியவில்லை?
Uṉṉāl ēṉ avaṉai purintu koḷḷa muṭiyavillai?
| ||
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud.
|
என்னால் சமயத்தில் வரமுடியவில்லை ஏனென்றால் பேருந்து வண்டிகள் இல்லை.
Eṉṉāl camayattil varamuṭiyavillai ēṉeṉṟāl pēruntu vaṇṭikaḷ illai.
|
||
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti.
|
என்னிடம் நகரத்தின் வரைபடம் இல்லாததால் எனக்கு வழி தெரியவில்லை.
Eṉṉiṭam nakarattiṉ varaipaṭam illātatāl eṉakku vaḻi teriyavillai.
|
||
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
|
இசை மிகவும் சத்தமாக இருந்ததால் அவன் சொன்னது புரியவில்லை.
Icai mikavum cattamāka iruntatāl avaṉ coṉṉatu puriyavillai.
| ||
Ma pidin takso võtma.
|
நான் ஒரு டாக்சி எடுக்க வேண்டி வந்தது.
Nāṉ oru ṭākci eṭukka vēṇṭi vantatu.
|
||
Ma pidin linnakaardi ostma.
|
நான் ஒரு நகர வரைபடம் வாங்க வேண்டி வந்தது.
Nāṉ oru nakara varaipaṭam vāṅka vēṇṭi vantatu.
|
||
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama.
|
நான் ரேடியோவை அணைக்க வேண்டி வந்தது.
Nāṉ rēṭiyōvai aṇaikka vēṇṭi vantatu.
| ||
Õpi võõrkeelt võõral maal!Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima... |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - tamili algajatele
|