eesti » rumeenia | 91 [üheksakümmend üks] | Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [nouăzeci şi unu] Propoziţii secundare cu că 1

Ilm läheb võib-olla homme paremaks.	Vremea va fi probabil mâine mai bună.
Kust te teate seda?	De unde ştiţi asta?
Ma loodan, et see läheb paremaks.	Sper că va fi mai bine.
Ta tuleb päris kindlalt.	Vine sigur.
On see kindel?	Este sigur?
Ma tean, et ta tuleb.	Ştiu că vine.
Ta helistab kindlasti.	Sigur sună.
Tõesti?	Adevărat?
Ma arvan, et ta helistab.	Cred că el sună.
See vein on kindlasti vana.	Vinul este cu siguranţă vechi.
Teate te seda kindlalt?	Ştiţi asta exact?
Ma pakun, et see on vana.	Bănuiesc că este vechi.
Meie ülemus näeb hea välja.	Şeful nostru arată bine.
Arvate?	Credeţi?
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja.	Cred că arată chiar foarte bine.
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber.	Şeful are precis o prietenă.
Arvate tõesti?	Credeţi cu adevărat?
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber.	Este foarte posibil să aibă o prietenă.

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...