eesti » rumeenia | 81 [kaheksakümmend üks] | Minevik 1

81 [optzeci şi unu] Trecut 1

kirjutama	a scrie
Ta kirjutas kirja.	El scria o scrisoare.
Ja tema kirjutas kaardi.	Şi ea scria o vedere.
lugema	a citi
Ta luges ajakirja.	El citea o ilustrată.
Ja ta luges raamatut.	Şi ea citea o carte.
võtma	a lua
Ta võttis sigareti.	El a luat o ţigară.
Ta võttis tüki šokolaadi.	Ea a luat o bucată de ciocolată.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.	El era infidel, dar ea era fidelă.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.	El era leneş, dar ea era harnică.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.	El era sărac, dar ea era bogată.
Tal ei olnud raha vaid võlad.	El nu a avut bani, ci datorii.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.	El nu a avut noroc, ci ghinion.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.	El nu a avut succes, ci insucces.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.	El nu a fost mulţumit, ci nemulţumit.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.	El nu a fost fericit, ci nefericit.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.	El nu a fost simpatic, ci antipatic.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!