eesti » rumeenia | 77 [seitsekümmend seitse] | midagi põhjendama 3

77 [şaptezeci şi şapte] a „argumenta” ceva 3

Miks te torti ei söö?	De ce nu mâncaţi tortul?
Ma pean alla võtma.	Trebuie să slăbesc.
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma.	Nu îl mănânc pentru că trebuie să slăbesc.
Miks te õlut ei joo?	De ce nu beţi berea?
Ma pean veel sõitma.	Mai trebuie să conduc.
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.	Nu o beau pentru că mai trebuie să conduc.
Miks sa kohvi ei joo?	De ce nu bei cafeaua?
See on külm.	Este rece.
Ma ei joo seda, sest see on külm.	Nu o beau pentru că este rece.
Miks sa teed ei joo?	De ce nu bei ceaiul?
Mul ei ole suhkrut.	Nu am zahăr.
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut.	Nu îl beau pentru că nu am zahăr.
Miks te suppi ei söö?	De ce nu mâncaţi supa?
Ma ei tellinud seda.	Nu am comandat-o.
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud.	Nu o mănânc pentru că nu am comandat-o.
Miks te liha ei söö?	De ce nu mâncaţi carnea?
Ma olen taimetoitlane.	Eu sunt vegetarian.
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane.	Nu o mănânc pentru că sunt vegetarian.

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...