eesti » rumeenia | 5 [viis] | Riigid ja keeled

5 [cinci] Ţări şi limbi

John on Londonist.	John este din Londra.
London asub Suurbritannias.	Londra este în Marea Britanie.
Ta räägib inglise keelt.	El vorbeşte engleza.
Maria on Madridist.	Maria este din Madrid.
Madrid asub Hispaanias.	Madrid este în Spania.
Ta räägib hispaania keelt.	Ea vorbeşte spaniola.
Peter ja Martha on Berliinist.	Peter şi Martha sunt din Berlin.
Berliin asub Saksamaal.	Berlin este în Germania.
Kas te räägite mõlemad saksa keelt?	Amândoi vorbiţi germană?
London on pealinn.	Londra este o capitală.
Madrid ja Berliin on samuti pealinnad.	Şi Madrid şi Berlin sunt capitale.
Pealinnad on suured ja valjud.	Capitalele sunt mari şi zgomotoase.
Prantsusmaa asub Euroopas.	Franţa se află în Europa.
Egiptus asub Aafrikas.	Egipt se află în Africa.
Jaapan asub Aasias.	Japonia se află în Asia.
Kanada asub Põhja-Ameerikas.	Canada se află în America de Nord.
Panama asub Kesk-Ameerikas.	Panama se află în America Centrală.
Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas.	Brazilia se află în America de Sud.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!