eesti » läti | 81 [kaheksakümmend üks] | Minevik 1

81 [astoņdesmit viens] Pagātne 1

kirjutama	rakstīt
Ta kirjutas kirja.	Viņš rakstīja vēstuli.
Ja tema kirjutas kaardi.	Un viņa rakstīja pastkarti.
lugema	lasīt
Ta luges ajakirja.	Viņš lasīja ilustrētu žurnālu.
Ja ta luges raamatut.	Un viņa lasīja grāmatu.
võtma	ņemt
Ta võttis sigareti.	Viņš paņēma cigareti.
Ta võttis tüki šokolaadi.	Viņa paņēma gabaliņu šokolādes.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.	Viņš bija neuzticīgs, bet viņa bija uzticīga.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.	Viņš bija slinks, bet viņa bija čakla.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.	Viņš bija nabadzīgs, bet viņa bija bagāta.
Tal ei olnud raha vaid võlad.	Viņam nebija naudas, bet bija parādi.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.	Viņam nebija laimes, bet bija nelaimes.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.	Viņam nebija panākumu, bet bija neveiksmes.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.	Viņš nebija apmierināts, bet bija neapmierināts.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.	Viņš nebija laimīgs, bet bija nelaimīgs.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.	Viņš nebija simpātisks, bet bija nesimpātisks.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!