eesti » soome | 76 [seitsekümmend kuus] | midagi põhjendama 2

76 [seitsemänkymmentäkuusi] perustella jotakin 2

Miks sa ei tulnud?	Miksi et tullut?
Ma olin haige.	Olin kipeä.
Ma ei tulnud, sest ma olin haige.	En tullut, koska olin kipeä.
Miks ta ei tulnud?	Miksi hän ei tullut?
Ta oli väsinud.	Hän oli väsynyt.
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud.	Hän ei tullut, koska oli väsynyt.
Miks ta ei tulnud?	Miksi hän ei tullut?
Tal ei olnud tuju.	Häntä ei huvittanut.
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju.	Hän ei tullut, koska häntä ei huvittanut.
Miks te ei tulnud?	Miksi te ette tulleet?
Meie auto on katki.	Automme on rikki.
Me ei tulnud, sest me auto on katki.	Me emme tulleet, koska meidän automme on rikki.
Miks need inimesed ei tulnud?	Miksi ihmiset eivät tulleet?
Nad jäid rongist maha.	He myöhästyivät junasta.
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha.	He eivät tulleet, koska myöhästyivät junasta.
Miks sa ei tulnud?	Miksi sinä et tullut?
Ma ei tohtinud.	En saanut lupaa.
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud.	Minä en tullut, koska en saanut lupaa.

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...