eesti » soome | 57 [viiskümmend seitse] | Arsti juures

57 [viisikymmentäseitsemän] Lääkärillä

Mul on aeg arsti juures.	Minulla on aika lääkärille.
Mu aeg on kella kümneks.	Aikani on kymmeneltä.
Kuidas on teie nimi?	Mikä on nimenne?
Palun võtke ootetoas istet.	Käykää istumaan odotushuoneeseen.
Arst tuleb kohe.	Lääkäri tulee kohta.
Kus te kindlustatud olete?	Missä olette vakuutettu?
Mis saan ma teie heaks teha?	Miten voin palvella teitä?
On teil valud?	Onko teillä kipuja?
Kus teil valutab?	Mihin teitä koskee?
Mul on pidevalt seljavalud.	Minulla on aina selkäkipuja.
Mul on tihti peavalud.	Minulla on usein päänsärkyä.
Mul on mõnikord kõhuvalud.	Minulla on joskus vatsakipuja.
Võtke palun ülakeha paljaks!	Riisukaa ylävartalonne paljaaksi.
Heitke palun voodile!	Menkää makaamaan paarille.
Vererõhk on korras.	Verenpaine on kunnossa.
Ma teen teile süsti.	Annan teille ruiskun.
Ma annan teile tablette.	Annan teille tabletteja.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti.	Annan teille reseptin apteekkia varten.

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!