eesti » soome | 46 [nelikümmend kuus] | Diskoteegis

46 [neljäkymmentäkuusi] Diskossa

Kas see koht siin on vaba?	Onko tämä paikka vapaa?
Kas ma võin teiega istuda?	Voinko istua teidän seuraanne?
Meeleldi.	Mielelläni.
Kuidas teile muusika meeldib?	Mitä pidätte musiikista?
Veidi valju.	Vähän liian kovaa.
Kuid bänd mängib päris hästi.	Mutta bändi soittaa ihan hyvin.
Kas te käite tihti siin?	Oletteko usein täällä?
Ei, see on esimene kord.	En, tämä on ensimmäinen kerta.
Ma ei ole kunagi siin käinud.	En ole ollut täällä ikinä.
Kas te tantsite?	Tanssitteko?
Hiljem võib-olla.	Ehkä myöhemmin.
Ma ei oska eriti hästi tantsida.	En osaa tanssia niin hyvin.
See on väga lihtne.	Se on ihan helppoa.
Ma näitan teile.	Näytän teille.
Ei, parem mõni teine kord.	Ei, mieluummin joskus toiste.
Ootate te kedagi?	Odotatteko jotakuta?
Jah, oma poiss-sõpra.	Kyllä, poikaystävääni.
Sealt tagant ta tulebki!	Tuolta hän tuleekin!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.