eesti » soome | 34 [kolmkümmend neli] | Rongis

34 [kolmekymmentäneljä] Junassa

Kas see on rong Berliini?	Meneekö tämä juna Berliiniin?
Millal rong väljub?	Milloin juna lähtee?
Millal jõuab rong Berliini?	Milloin juna saapuu Berliiniin?
Vabandust, kas ma saaksin mööda?	Anteeksi, pääsisinkö ohi?
Ma arvan, et see on minu koht.	Tämä taitaa olla minun paikkani.
Ma arvan, et te istute minu kohal.	Te taidatte istua paikallani.
Kus on magamisvagun?	Missä on nukkumavaunu?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas.	Nukkumavaunu on junan loppuosassa.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas.	Missä on ravintolavaunu? – Junan alkuosassa.
Kas ma võin all magada?	Voinko nukkua alhaalla?
Kas ma võin keskel magada?	Voinko nukkua keskellä?
Kas ma võin üleval magada?	Voinko nukkua ylhäällä?
Millal me piirile jõuame?	Milloin olemme rajalla?
Kui kaua kestab sõit Berliini?	Miten kauan matka Berliiniin kestää?
Kas rong hilineb?	Onko juna myöhässä?
Kas teil on midagi lugeda?	Onko teillä jotain lukemista?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua?	Voiko täältä saada jotain syötävää ja juotavaa?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00?	Voisitteko te herättää minut kello 7.00?

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?