eesti » türgi | 75 [seitsekümmend viis] | midagi põhjendama 1

75 [yetmiş beş] bir şeyler sebep göstermek 1

Miks te ei tule?	Niçin gelmiyorsunuz?
Ilm on nii halb.	Hava çok kötü.
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.	Hava çok kötü olduğu için gelmiyorum.
Miks ta ei tule?	O (erkek) niçin gelmiyor?
Ta ei ole kutsutud.	O (erkek) davetli değil.
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud.	Davetli (erkek) olmadığı için gelmiyor.
Miks sa ei tule?	Niçin gelmiyorsun?
Mul ei ole aega.	Vaktim yok.
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.	Vaktim olmadığı için gelmiyorum.
Miks sa ei jää?	Niçin kalmıyorsun?
Ma pean veel töötama.	Daha çalışmam lazım.
Ma ei jää, sest pean veel töötama.	Daha çalışmam gerektiği için kalmıyorum.
Miks te juba lähete?	Niçin şimdiden gidiyorsunuz?
Ma olen väsinud.	Yorgunum.
Ma lähen, sest olen väsinud.	Yorgun olduğum için gidiyorum.
Miks te juba sõidate?	Niçin şimdiden gidiyorsunuz?
On juba hilja.	Geç oldu.
Ma sõidan, sest juba on hilja.	Geç olduğu için gidiyorum.

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...