eesti » türgi | 10 [kümme] | Eile – täna – homme

10 [on] Dün – bugün – yarın

Eile oli laupäev.	Dün Cumartesi idi.
Eile olin ma kinos.	Dün sinemadaydım.
Film oli huvitav.	Film ilginçti.
Täna on pühapäev.	Bugün Pazar.
Täna ma ei tööta.	Bugün çalışmıyorum.
Ma jään koju.	Evde kalacağım.
Homme on esmaspäev.	Yarın Pazartesi.
Homme teen jälle tööd.	Yarın yine çalışacağım.
Ma töötan büroos.	Büroda çalışıyorum.
Kes see on?	Bu kim?
See on Peter.	Bu, Peter.
Peter on õpilane.	Peter üniversite öğrencisidir.
Kes see on?	Bu kim?
See on Martha.	Bu, Martha.
Martha on sekretär.	Martha sekreterdir.
Peter ja Martha on sõbrad.	Peter ve Martha arkadaştırlar.
Peter on Martha poiss-sõber.	Peter Martha’nın erkek arkadaşıdır.
Martha on Peteri tüdruksõber.	Martha Peter’in kız arkadaşıdır.

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!