Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...

Arvake ära, mis keelega tegu on!

Sloveenia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on umbes 2 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad Sloveenias, Horvaatias, Serbias, Austrias, Itaalias ja Ungaris. Sloveenia keel on paljudes aspektides sarnane tšehhi ja slovaki keelele. Sellel on ka palju mõjutusi serbohorvaadi keelest. Kuigi Sloveenia on väike riik, leidub seal palju erinevaid dialekte. See on sellepärast, et sel keelepiirkonnal on olnud väga muutlik ajalugu. Seda on näha ka sõnavaras, mis endas palju võõrkeelseid mõisteid sisaldab.

Sloveenia keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Grammatika eristab kuut käänet ja kolme sugu. Häälduses eksisteerivad kaks ametlikku fonoloogiat. Üks neist kahest eristab täpselt kõrgeid ja madalaid toone. Veel üks selle keele eripära on selle arhailine struktuur. Sloveenlased on alati olnud avatud teiste keelte suhtes. Seega rõõmustavad nad seda rohkem, kui keegi nende keele vastu huvi tunneb.