88 [kaheksakümmend kaheksa] |
Rõhumäärsõnade minevik 2
|
![]() |
88 [восемьдесят восемь] |
||
Прошедшая форма модальных глаголов 2
|
| |||||
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida.
| |||||
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida.
| |||||
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida.
| |||||
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna.
| |||||
Nad ei tahtnud tuba koristada.
| |||||
Nad ei tahtnud voodisse minna.
| |||||
Ta ei tohtinud jäätist süüa.
| |||||
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa.
| |||||
Ta ei tohitnud kommi süüa.
| |||||
Ma võisin midagi soovida.
| |||||
Ma võisin endale kleidi osta.
| |||||
Ma võisin ühe pralinee võtta.
| |||||
Tohtisid sa lennukis suitsetada?
| |||||
Tohtisid sa haiglas õlut juua?
| |||||
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta?
| |||||
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla.
| |||||
Nad tohivad kauem hoovis mängida.
| |||||
Nad tohivad kauem üleval olla.
| |||||
Näpunäiteid, et mitte unustadaÕppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida... |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Pärsia keel kuulub iraani keelte hulka. Seda räägitakse eelkõige Iraanis, Afghanistanis ja Tadžikistanis. Aga ka teistes riikides on see üks oluline keel. Sinna juurde kuuluvad Usbekistan, Türkmenistan, Bahrein, Iraak ja India. Pärsia keel on emakeeleks üle 70 miljonile inimesele. Sinna juurde tulevad veel 50 miljonit, kes seda teise keelena räägivad. Piirkondade järgi kasutatakse erinevaid dialekte. Iraanis kehtib teherani dialekt suulise standardkeelena. Selle kõrval peab aga veel ametliku pärsia keele kirjakeele ära õppima. Pärsia märgisüsteem on araabia tähestiku üks variant. Pärsia keelel ei ole artikleid. Samuti puuduvad grammatilised sood. Vanasti oli pärsia keel idamaade tähtsaim suhtluskeel. Kes pärsia keelt õpib, avastab juba varsti paeluva kultuuri. Ning pärsia kirjandus kuulub maailma kõige märkimisväärsemate hulka... |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - vene algajatele
|