75 [seitsekümmend viis] |
midagi põhjendama 1
|
![]() |
75 [syttifem] |
||
begrunne noe 1
|
| |||||
Miks te ei tule?
| |||||
Ilm on nii halb.
| |||||
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.
| |||||
Miks ta ei tule?
| |||||
Ta ei ole kutsutud.
| |||||
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud.
| |||||
Miks sa ei tule?
| |||||
Mul ei ole aega.
| |||||
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.
| |||||
Miks sa ei jää?
| |||||
Ma pean veel töötama.
| |||||
Ma ei jää, sest pean veel töötama.
| |||||
Miks te juba lähete?
| |||||
Ma olen väsinud.
| |||||
Ma lähen, sest olen väsinud.
| |||||
Miks te juba sõidate?
| |||||
On juba hilja.
| |||||
Ma sõidan, sest juba on hilja.
| |||||
Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ... |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on? |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - norra algajatele
|