73 [seitsekümmend kolm] |
midagi tohtima
|
![]() |
73 [syttitre] |
||
ha lov til noe / kunne noe
|
| |||||
Tohid sa juba autoga sõita?
| |||||
Tohid sa juba alkoholi juua?
| |||||
Tohid sa juba üksi välismaale sõita?
| |||||
tohtima
| |||||
Tohime me siin suitsetada?
| |||||
Tohib siin suitsetada?
| |||||
Tohib siin krediitkaardiga maksta?
| |||||
Tohib siin tšekiga maksta?
| |||||
Tohib siin ainult sularahas maksta?
| |||||
Tohin ma hetkel helistada?
| |||||
Tohin ma hetkel midagi küsida?
| |||||
Tohin ma hetkel midagi öelda?
| |||||
Ta ei tohi pargis magada.
| |||||
Ta ei tohi autos magada.
| |||||
Ta ei tohi rongijaamas magada.
| |||||
Tohime me istuda?
| |||||
Tohime me menüüd saada?
| |||||
Tohime me eraldi maksta?
| |||||
Kuidas aju õpib uusi sõnuKui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! ______ keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. ______ keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. ______ keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. ______ keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. ______ keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes ______ keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub ______ keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti! |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - norra algajatele
|