Sõnaraamat

MP3

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

34 [trettifire]	På toget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Kas see on rong Berliini?	E_ d_t_e t_g_t t_l B_r_i_? Er dette toget til Berlin? E_ d____ t____ t__ B______ Er dette toget til Berlin? __ _____ _____ ___ _______ Er dette toget til Berlin?
Millal rong väljub?	N_r_H_i_k_n t_d k_ø_e_ t_g_t_ Når/Hvilken tid kjører toget? N__________ t__ k_____ t_____ Når/Hvilken tid kjører toget? ___________ ___ ______ ______ Når/Hvilken tid kjører toget?
Millal jõuab rong Berliini?	N_r_H_i_k_n t_d a_k_m_e_ t_g_t i B_r_i_? Når/Hvilken tid ankommer toget i Berlin? N__________ t__ a_______ t____ i B______ Når/Hvilken tid ankommer toget i Berlin? ___________ ___ ________ _____ _ _______ Når/Hvilken tid ankommer toget i Berlin?

Vabandust, kas ma saaksin mööda?	U_n_k_l_, k_n j_g f_ k_m_e m_g f_r_i_ Unnskyld, kan jeg få komme meg forbi? U________ k__ j__ f_ k____ m__ f_____ Unnskyld, kan jeg få komme meg forbi? _________ ___ ___ __ _____ ___ ______ Unnskyld, kan jeg få komme meg forbi?
Ma arvan, et see on minu koht.	J_g t_o_ d_t_e e_ m_n p_a_s_ Jeg tror dette er min plass. J__ t___ d____ e_ m__ p_____ Jeg tror dette er min plass. ___ ____ _____ __ ___ ______ Jeg tror dette er min plass.
Ma arvan, et te istute minu kohal.	J_g t_o_ d_ s_t_e_ p_ p_a_s_n m_n_ Jeg tror du sitter på plassen min. J__ t___ d_ s_____ p_ p______ m___ Jeg tror du sitter på plassen min. ___ ____ __ ______ __ _______ ____ Jeg tror du sitter på plassen min.

Kus on magamisvagun?	H_o_ e_ s_v_k_p_e_? Hvor er sovekupéen? H___ e_ s__________ Hvor er sovekupéen? ____ __ ___________ Hvor er sovekupéen?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas.	S_v_k_p_e_ e_ b_k_r_t i t_g_t_ Sovekupéen er bakerst i toget. S_________ e_ b______ i t_____ Sovekupéen er bakerst i toget. __________ __ _______ _ ______ Sovekupéen er bakerst i toget.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas.	O_ h_o_ e_ s_i_e_o_n_n_ – H_l_ f_a_m_ i t_g_t_ Og hvor er spisevognen? – Helt framme i toget. O_ h___ e_ s___________ – H___ f_____ i t_____ Og hvor er spisevognen? – Helt framme i toget. __ ____ __ ____________ _ ____ ______ _ ______ Og hvor er spisevognen? – Helt framme i toget.

Kas ma võin all magada?	K_n j_g f_ s_v_ n_d_? Kan jeg få sove nede? K__ j__ f_ s___ n____ Kan jeg få sove nede? ___ ___ __ ____ _____ Kan jeg få sove nede?
Kas ma võin keskel magada?	K_n j_g f_ s_v_ i m_d_e_? Kan jeg få sove i midten? K__ j__ f_ s___ i m______ Kan jeg få sove i midten? ___ ___ __ ____ _ _______ Kan jeg få sove i midten?
Kas ma võin üleval magada?	K_n j_g f_ s_v_ ø_e_s_? Kan jeg få sove øverst? K__ j__ f_ s___ ø______ Kan jeg få sove øverst? ___ ___ __ ____ _______ Kan jeg få sove øverst?

Millal me piirile jõuame?	N_r e_ v_ f_e_m_ v_d g_e_s_n_ Når er vi fremme ved grensen? N__ e_ v_ f_____ v__ g_______ Når er vi fremme ved grensen? ___ __ __ ______ ___ ________ Når er vi fremme ved grensen?
Kui kaua kestab sõit Berliini?	H_o_ l_n_e t_r t_r_n t_l B_r_i_? Hvor lenge tar turen til Berlin? H___ l____ t__ t____ t__ B______ Hvor lenge tar turen til Berlin? ____ _____ ___ _____ ___ _______ Hvor lenge tar turen til Berlin?
Kas rong hilineb?	E_ t_g_t f_r_i_k_t_ Er toget forsinket? E_ t____ f_________ Er toget forsinket? __ _____ __________ Er toget forsinket?

Kas teil on midagi lugeda?	H_r d_ n_e å l_s_? Har du noe å lese? H__ d_ n__ å l____ Har du noe å lese? ___ __ ___ _ _____ Har du noe å lese?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua?	G_r d_t a_ å f_ n_e m_t o_ d_i_k_ h_r_ Går det an å få noe mat og drikke her? G__ d__ a_ å f_ n__ m__ o_ d_____ h___ Går det an å få noe mat og drikke her? ___ ___ __ _ __ ___ ___ __ ______ ____ Går det an å få noe mat og drikke her?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00?	K_n d_ v_n_l_g_t v_k_e m_g k_o_k_ s_u_ Kan du vennligst vekke meg klokka sju? K__ d_ v________ v____ m__ k_____ s___ Kan du vennligst vekke meg klokka sju? ___ __ _________ _____ ___ ______ ____ Kan du vennligst vekke meg klokka sju?

Sõnaraamat

Keele areng

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus