eesti » läti | 84 [kaheksakümmend neli] | Minevik 4

84 [astoņdesmit četri] Pagātne 4

lugema	lasīt
Ma lugesin.	Es lasīju.
Ma lugesin terve romaani läbi.	Es izlasīju visu romānu.
mõistma	saprast
Ma mõistsin.	Es sapratu.
Ma mõistsin tervet teksti.	Es sapratu visu tekstu.
vastama	atbildēt
Ma vastasin.	Es atbildēju.
Ma vastasin kõigile küsimustele.	Es atbildēju uz visiem jautājumiem.
Ma tean seda – ma teadsin seda.	Es to zinu – es to zināju.
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda.	Es to rakstu – es to uzrakstīju.
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda.	Es to dzirdu – es to dzirdēju.
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära.	Es to nesu – es to atnesu.
Ma toon selle – ma tõin selle.	Es to nesu – es to atnesu.
Ma ostan selle – ma ostsin selle.	Es to pērku – es to nopirku.
Ma ootan seda – ma ootasin seda.	Es to gaidu – es to gaidīju.
Ma seletan seda – ma seletasin seda.	Es to paskaidroju – es to paskaidroju.
Ma tunnen seda – ma tundsin seda.	Es to pazīstu – es to pazinu.

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...