eesti » läti | 75 [seitsekümmend viis] | midagi põhjendama 1

75 [septiņdesmit pieci] kaut ko pamatot 1

Miks te ei tule?	Kāpēc Jūs nenākat?
Ilm on nii halb.	Laiks ir tik slikts.
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.	Es nenāku, jo ir slikts laiks.
Miks ta ei tule?	Kāpēc viņš nenāk?
Ta ei ole kutsutud.	Viņš nav uzaicināts.
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud.	Viņš nenāk, jo nav uzaicināts.
Miks sa ei tule?	Kāpēc tu nenāc?
Mul ei ole aega.	Man nav laika.
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.	Es nenāku, jo man nav laika.
Miks sa ei jää?	Kāpēc tu nepaliec?
Ma pean veel töötama.	Man vēl jāstrādā.
Ma ei jää, sest pean veel töötama.	Es nepalieku, jo man vēl jāstrādā.
Miks te juba lähete?	Kāpēc Jūs jau aizejat?
Ma olen väsinud.	Es esmu nogurusi.
Ma lähen, sest olen väsinud.	Es aizeju, jo esmu nogurusi.
Miks te juba sõidate?	Kāpēc Jūs jau aizbraucat?
On juba hilja.	Ir jau vēls.
Ma sõidan, sest juba on hilja.	Es braucu prom, jo ir jau vēls.

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...