eesti » indoneesia | 81 [kaheksakümmend üks] | Minevik 1

81 [delapan puluh satu] Masa lampau 1

kirjutama	menulis
Ta kirjutas kirja.	Dia (telah) menulis sebuah surat.
Ja tema kirjutas kaardi.	Dia juga (telah) menulis sebuah kartu.
lugema	membaca
Ta luges ajakirja.	Dia (telah) membaca sebuah majalah.
Ja ta luges raamatut.	Dan dia (telah) membaca sebuah buku.
võtma	mengambil
Ta võttis sigareti.	Dia (telah) mengambil sebatang rokok.
Ta võttis tüki šokolaadi.	Dia (telah) mengambil sepotong cokelat.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.	Dia (laki-laki) (dulu) tidak setia, tapi dia (perempuan) (dulu) setia.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.	Dia (laki-laki) (dulu) pemalas, tapi dia (perempuan) (dulu) rajin.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.	Dia (laki-laki) (dulu) miskin, tapi dia (perempuan) (dulu) kaya.
Tal ei olnud raha vaid võlad.	(Dulu) dia tidak memiliki uang, tapi hutang.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.	(Dulu) dia tidak memiliki keberuntungan, melainkan kesialan.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.	(Dulu) dia tidak memiliki kesuksesan, melainkan kegagalan.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.	(Dulu) dia tidak puas, juga kecewa.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.	(Dulu) dia tidak bahagia, juga nelangsa.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.	(Dulu) dia bukan orang yang simpatik, tapi menyebalkan.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!