eesti » indoneesia | 70 [seitsekümmend] | midagi soovima

70 [tujuh puluh] menginginkan sesuatu

Kas te sooviksite suitsetada?	Apakah Anda ingin merokok?
Kas te sooviksite tantsida?	Apakah Anda ingin berdansa?
Kas te sooviksite jalutama minna?	Apakah Anda ingin berjalan kaki?
Ma sooviksin suitsetada.	Saya ingin merokok.
Soovid sa sigaretti?	Apakah kamu ingin sebatang rokok?
Ta soovib tuld.	Dia ingin korek api.
Ma sooviksin midagi juua.	Saya ingin minum sesuatu.
Ma sooviksin midagi süüa.	Saya ingin makan sesuatu.
Ma sooviksin veidi puhata.	Saya ingin beristirahat.
Ma sooviksin teilt midagi küsida.	Saya ingin menanyakan sesuatu kepada Anda.
Ma sooviksin teilt midagi paluda.	Saya ingin meminta sesuatu kepada Anda.
Ma sooviksin teile midagi välja teha.	Saya ingin mengundang Anda.
Mida te soovite, palun?	Apa yang Anda inginkan?
Soovite te kohvi?	Apakah Anda ingin kopi?
Või soovite te pigem teed?	Atau Anda lebih suka teh?
Me soovime koju sõita.	Kami ingin pulang ke rumah.
Soovite te taksot?	Kalian ingin naik taksi?
Nad soovivad helistada.	Mereka ingin menelepon.

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...