eesti » esperanto | 18 [kaheksateist] | Suurpuhastus

18 [dek ok] Dompurigado

Täna on laupäev.	Hodiaŭ estas sabato.
Täna on meil aega.	Hodiaŭ ni havas tempon.
Täna koristame me korterit.	Hodiaŭ ni purigadas la loĝejon.
Ma puhastan vannituba.	Mi purigadas la banĉambron.
Mu mees peseb autot.	Mia edzo lavas la aŭton.
Lapsed puhastavad jalgrattaid.	La infanoj purigadas la biciklojn.
Vanaema kastab lilli.	Avinjo akvumas la florojn.
Lapsed koristavad lastetoa ära.	La infanoj ordigas la infanĉambron.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda.	Mia edzo ordigas sian skribotablon.
Mina panen riided pesumasinasse.	Mi enigas la lavotaĵon en la lavmaŝinon.
Ma riputan pesu üles.	Mi etendas la sekigotan lavitaĵon.
Ma triigin pesu.	Mi gladas la lavitaĵon.
Aknad on mustad.	La fenestroj estas malpuraj.
Põrand on must.	La planko estas malpura.
Nõud on mustad.	La vazaro estas malpura.
Kes aknad ära peseb?	Kiu purigadas la fenestrojn?
Kes võtab tolmu?	Kiu polvosuĉas?
Kes peseb nõud?	Kiu lavas la vazaron?

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!