Sõnaraamat

MP3

56 [viiskümmend kuus]

Tunded

56 [seksoghalvtreds]	Følelser

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Tuju olema	h_v_ l_s_ have lyst h___ l___ have lyst ____ ____ have lyst
Meil on tuju.	V_ h_r l_s_. Vi har lyst. V_ h__ l____ Vi har lyst. __ ___ _____ Vi har lyst.
Meil ei ole tuju.	V_ h_r i_k_ l_s_. Vi har ikke lyst. V_ h__ i___ l____ Vi har ikke lyst. __ ___ ____ _____ Vi har ikke lyst.

Hirmu tundma	v_r_ b_n_e være bange v___ b____ være bange ____ _____ være bange
Mul on hirm.	J_g e_ b_n_e_ Jeg er bange. J__ e_ b_____ Jeg er bange. ___ __ ______ Jeg er bange.
Ma ei tunne hirmu.	J_g e_ i_k_ b_n_e Jeg er ikke bange J__ e_ i___ b____ Jeg er ikke bange ___ __ ____ _____ Jeg er ikke bange

Aega olema	h_v_ t_d have tid h___ t__ have tid ____ ___ have tid
Tal on aega.	H_n h_r t_d_ Han har tid. H__ h__ t___ Han har tid. ___ ___ ____ Han har tid.
Tal ei ole aega.	H_n h_r i_k_ t_d_ Han har ikke tid. H__ h__ i___ t___ Han har ikke tid. ___ ___ ____ ____ Han har ikke tid.

Igavlema	k_d_ s_g kede sig k___ s__ kede sig ____ ___ kede sig
Tal on igav.	H_n k_d_r s_g_ Hun keder sig. H__ k____ s___ Hun keder sig. ___ _____ ____ Hun keder sig.
Tal ei ole igav.	H_n k_d_r s_g i_k_. Hun keder sig ikke. H__ k____ s__ i____ Hun keder sig ikke. ___ _____ ___ _____ Hun keder sig ikke.

Näljane olema	v_r_ s_l_e_ være sulten v___ s_____ være sulten ____ ______ være sulten
Kas te olete näljased?	E_ I s_l_n_? Er I sultne? E_ I s______ Er I sultne? __ _ _______ Er I sultne?
Kas te ei ole näljased?	E_ I i_k_ s_l_n_? Er I ikke sultne? E_ I i___ s______ Er I ikke sultne? __ _ ____ _______ Er I ikke sultne?

Janune olema	v_r_ t_r_t_g være tørstig v___ t______ være tørstig ____ _______ være tørstig
Teil on janu.	D_ e_ t_r_t_g_. De er tørstige. D_ e_ t________ De er tørstige. __ __ _________ De er tørstige.
Teil ei ole janu.	D_ e_ i_k_ t_r_t_g_. De er ikke tørstige. D_ e_ i___ t________ De er ikke tørstige. __ __ ____ _________ De er ikke tørstige.

Sõnaraamat

Meie esivanemate keel

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus