Sõnaraamat

MP3

56 [viiskümmend kuus]

Tunded

56 [pedeset i šest]	Osjećaji

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Tuju olema	B_t_ r_s_o_o_e_ Biti raspoložen B___ r_________ Biti raspoložen ____ __________ Biti raspoložen
Meil on tuju.	R_s_o_o_e_i s_o_ Raspoloženi smo. R__________ s___ Raspoloženi smo. ___________ ____ Raspoloženi smo.
Meil ei ole tuju.	N_s_o r_s_o_o_e_i_ Nismo raspoloženi. N____ r___________ Nismo raspoloženi. _____ ____________ Nismo raspoloženi.

Hirmu tundma	B_j_t_ s_ Bojati se B_____ s_ Bojati se ______ __ Bojati se
Mul on hirm.	J_ s_ b_j_m_ Ja se bojim. J_ s_ b_____ Ja se bojim. __ __ ______ Ja se bojim.
Ma ei tunne hirmu.	J_ s_ n_ b_j_m_ Ja se ne bojim. J_ s_ n_ b_____ Ja se ne bojim. __ __ __ ______ Ja se ne bojim.

Aega olema	I_a_i v_e_e_a Imati vremena I____ v______ Imati vremena _____ _______ Imati vremena
Tal on aega.	O_ i_a v_e_e_a_ On ima vremena. O_ i__ v_______ On ima vremena. __ ___ ________ On ima vremena.
Tal ei ole aega.	O_ n_m_ v_e_e_a_ On nema vremena. O_ n___ v_______ On nema vremena. __ ____ ________ On nema vremena.

Igavlema	D_s_đ_v_t_ s_ Dosađivati se D_________ s_ Dosađivati se __________ __ Dosađivati se
Tal on igav.	O_a s_ d_s_đ_j_. Ona se dosađuje. O__ s_ d________ Ona se dosađuje. ___ __ _________ Ona se dosađuje.
Tal ei ole igav.	O_a s_ n_ d_s_đ_j_. Ona se ne dosađuje. O__ s_ n_ d________ Ona se ne dosađuje. ___ __ __ _________ Ona se ne dosađuje.

Näljane olema	B_t_ g_a_a_ Biti gladan B___ g_____ Biti gladan ____ ______ Biti gladan
Kas te olete näljased?	J_s_e l_ g_a_n_? Jeste li gladni? J____ l_ g______ Jeste li gladni? _____ __ _______ Jeste li gladni?
Kas te ei ole näljased?	V_ n_s_e g_a_n_? Vi niste gladni? V_ n____ g______ Vi niste gladni? __ _____ _______ Vi niste gladni?

Janune olema	B_t_ ž_d_n Biti žedan B___ ž____ Biti žedan ____ _____ Biti žedan
Teil on janu.	O_i s_ ž_d_i_ Oni su žedni. O__ s_ ž_____ Oni su žedni. ___ __ ______ Oni su žedni.
Teil ei ole janu.	O_i n_s_ ž_d_i_ Oni nisu žedni. O__ n___ ž_____ Oni nisu žedni. ___ ____ ______ Oni nisu žedni.

Sõnaraamat

Meie esivanemate keel

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus