eesti » rootsi | 16 [kuusteist] | Aastaajad ja ilm

16 [sexton] Årstider och väder

Need on aastaajad:	Det här är årstiderna:
Kevad, suvi,	Våren, sommaren,
sügis ja talv.	hösten och vintern.
Suvi on kuum.	Sommaren är hett.
Suvel paistab päike.	På sommaren skiner solen.
Suvel käime hea meelega jalutamas.	På sommaren går vi gärna ut och promenerar.
Talv on külm.	Vintern är kall.
Talvel sajab lund või vihma.	På vintern snöar eller regnar det.
Talvel oleme hea meelega kodus.	På vintern stannar vi gärna hemma.
On külm.	Det är kallt.
Sajab vihma.	Det regnar.
On tuuline.	Det är blåsigt.
On soe.	Det är varmt.
On päikesepaisteline.	Det är soligt.
On selge.	Det är klart väder.
Kuidas on ilm täna?	Vad är det för väder idag?
Täna on külm.	Det är kallt idag.
Täna on soe.	Det är varmt idag.

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !