92 [üheksakümmend kaks] |
Kõrvallaused sõnaga et 2
|
![]() |
92 [деведесет и два] |
||
Зависне реченице са да 2
|
| |||||
Mind ärritab, et sa norskad.
| |||||
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood.
| |||||
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled.
| |||||
Ma arvan, et tal on arsti vaja.
| |||||
Ma arvan, et ta on haige.
| |||||
Ma arvan, et ta nüüd magab.
| |||||
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega.
| |||||
Me loodame, et tal on palju raha.
| |||||
Me loodame, et ta on miljonär.
| |||||
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus.
| |||||
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas.
| |||||
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki.
| |||||
Mind rõõmustab, et te tulite.
| |||||
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete.
| |||||
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite.
| |||||
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud.
| |||||
Ma kardan, et me peame takso võtma.
| |||||
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas.
| |||||
Žestidest kõneniRääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni... |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Rumeenia keel kuulub ida****ani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks! |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - serbia algajatele
|