eesti » vene | 80 [kaheksakümmend] | Omadussõnad 3

80 [восемьдесят] Прилагательные 3

80 [vosemʹdesyat] Prilagatelʹnyye 3

Tal on koer.	У неё есть собака.; U neyë yestʹ sobaka.
See koer on suur.	Собака большая.; Sobaka bolʹshaya.
Tal on suur koer.	У неё есть большая собака.; U neyë yestʹ bolʹshaya sobaka.
Tal on maja.	У неё есть дом.; U neyë yestʹ dom.
See maja on väike.	Дом маленький.; Dom malenʹkiy.
Tal on väike maja.	У неё маленький дом.; U neyë malenʹkiy dom.
Ta elab hotellis.	Он живёт в гостинице.; On zhivët v gostinitse.
See hotell on odav.	Гостиница дешёвая.; Gostinitsa deshëvaya.
Ta elab odavas hotellis.	Он живёт в дешёвой гостинице.; On zhivët v deshëvoy gostinitse.
Tal on auto.	У него есть машина.; U nego yestʹ mashina.
See auto on kallis.	Машина дорогая.; Mashina dorogaya.
Tal on kallis auto.	У него дорогая машина.; U nego dorogaya mashina.
Ta loeb romaani.	Он читает роман.; On chitayet roman.
See romaan on igav.	Роман скучный.; Roman skuchnyy.
Ta loeb igavat romaani.	Он читает скучный роман.; On chitayet skuchnyy roman.
Ta vaatab filmi.	Она смотрит фильм.; Ona smotrit filʹm.
See film on põnev.	Фильм захватывающий.; Filʹm zakhvatyvayushchiy.
Ta vaatab põnevat filmi.	Она смотрит захватывающий фильм.; Ona smotrit zakhvatyvayushchiy filʹm.

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!