59 [viiskümmend üheksa] |
Postkontoris
|
![]() |
59 [cinquenta e nove] |
||
Nos correios
|
| |||||
Kus on lähim postkontor?
| |||||
Kas lähima postkontorini on pikk maa?
| |||||
Kus on lähim kirjakast?
| |||||
Mul on paari postmarki vaja.
| |||||
Ühele kaardile ja ühele kirjale.
| |||||
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse?
| |||||
Kui raske on see pakk?
| |||||
Kas ma võin selle lennupostiga saata?
| |||||
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks?
| |||||
Kus ma helistada saan?
| |||||
Kus on lähim telefon?
| |||||
Kas teil on telefonikaarte?
| |||||
Kas teil on telefoniraamatut?
| |||||
Teate te Austria suunakoodi?
| |||||
Üks hetk, ma vaatan järgi.
| |||||
Liin on pidevalt hõivatud.
| |||||
Millise numbri te valisite?
| |||||
Te peate esimesena nulli valima!
| |||||
Tunded räägivad ka erinevaid keeli!Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus! |
Arvake ära, mis keelega tegu on! ______a keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt ______as ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. ______a keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. ______a keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti ______a keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas ______a keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. ______a keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki ______a keele unikaalseks. |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - portugali PT algajatele
|