Sõnaraamat

MP3

56 [viiskümmend kuus]

Tunded

56 [femtiseks]	Kjensler

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Tuju olema	h_ l_s_ ha lyst h_ l___ ha lyst __ ____ ha lyst
Meil on tuju.	V_ h_r l_s_. Vi har lyst. V_ h__ l____ Vi har lyst. __ ___ _____ Vi har lyst.
Meil ei ole tuju.	V_ h_r i_k_e l_s_. Vi har ikkje lyst. V_ h__ i____ l____ Vi har ikkje lyst. __ ___ _____ _____ Vi har ikkje lyst.

Hirmu tundma	v_r_ r_d_ vere redd v___ r___ vere redd ____ ____ vere redd
Mul on hirm.	E_ e_ r_d_. Eg er redd. E_ e_ r____ Eg er redd. __ __ _____ Eg er redd.
Ma ei tunne hirmu.	E_ e_ i_k_e r_d_. Eg er ikkje redd. E_ e_ i____ r____ Eg er ikkje redd. __ __ _____ _____ Eg er ikkje redd.

Aega olema	h_ t_d ha tid h_ t__ ha tid __ ___ ha tid
Tal on aega.	H_n h_r t_d_ Han har tid. H__ h__ t___ Han har tid. ___ ___ ____ Han har tid.
Tal ei ole aega.	H_n h_r i_k_e t_d_ Han har ikkje tid. H__ h__ i____ t___ Han har ikkje tid. ___ ___ _____ ____ Han har ikkje tid.

Igavlema	k_i_ s_g keie seg k___ s__ keie seg ____ ___ keie seg
Tal on igav.	H_ k_i_r s_g_ Ho keiar seg. H_ k____ s___ Ho keiar seg. __ _____ ____ Ho keiar seg.
Tal ei ole igav.	H_ k_i_r s_g i_k_e_ Ho keiar seg ikkje. H_ k____ s__ i_____ Ho keiar seg ikkje. __ _____ ___ ______ Ho keiar seg ikkje.

Näljane olema	v_r_ s_o_t_n vere svolten v___ s______ vere svolten ____ _______ vere svolten
Kas te olete näljased?	E_ d_ s_o_t_e_ Er de svoltne? E_ d_ s_______ Er de svoltne? __ __ ________ Er de svoltne?
Kas te ei ole näljased?	E_ d_ i_k_e s_o_t_e_ Er de ikkje svoltne? E_ d_ i____ s_______ Er de ikkje svoltne? __ __ _____ ________ Er de ikkje svoltne?

Janune olema	v_r_ t_r_t vere tyrst v___ t____ vere tyrst ____ _____ vere tyrst
Teil on janu.	D_i e_ t_r_t_. Dei er tyrste. D__ e_ t______ Dei er tyrste. ___ __ _______ Dei er tyrste.
Teil ei ole janu.	D_i e_ i_k_e t_r_t_. Dei er ikkje tyrste. D__ e_ i____ t______ Dei er ikkje tyrste. ___ __ _____ _______ Dei er ikkje tyrste.

Sõnaraamat

Meie esivanemate keel

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus