Sõnaraamat

MP3

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

34 [trettifire]	På toget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Kas see on rong Berliini?	E_ d_t_e t_g_t t_l B_r_i_? Er dette toget til Berlin? E_ d____ t____ t__ B______ Er dette toget til Berlin? __ _____ _____ ___ _______ Er dette toget til Berlin?
Millal rong väljub?	N_r g_r t_g_t_ Når går toget? N__ g__ t_____ Når går toget? ___ ___ ______ Når går toget?
Millal jõuab rong Berliini?	N_r k_e_ t_g_t t_l B_r_i_? Når kjem toget til Berlin? N__ k___ t____ t__ B______ Når kjem toget til Berlin? ___ ____ _____ ___ _______ Når kjem toget til Berlin?

Vabandust, kas ma saaksin mööda?	K_n e_ f_ k_m_ f_r_i_ e_ d_ s_i_l_ Kan eg få kome forbi, er du snill? K__ e_ f_ k___ f_____ e_ d_ s_____ Kan eg få kome forbi, er du snill? ___ __ __ ____ ______ __ __ ______ Kan eg få kome forbi, er du snill?
Ma arvan, et see on minu koht.	E_ t_u_ d_t_e e_ p_a_s_n m_n_ Eg trur dette er plassen min. E_ t___ d____ e_ p______ m___ Eg trur dette er plassen min. __ ____ _____ __ _______ ____ Eg trur dette er plassen min.
Ma arvan, et te istute minu kohal.	E_ t_u_ d_ s_t p_ p_a_s_n m_n_ Eg trur du sit på plassen min. E_ t___ d_ s__ p_ p______ m___ Eg trur du sit på plassen min. __ ____ __ ___ __ _______ ____ Eg trur du sit på plassen min.

Kus on magamisvagun?	K_r e_ s_v_v_g_a_ Kor er sovevogna? K__ e_ s_________ Kor er sovevogna? ___ __ __________ Kor er sovevogna?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas.	S_v_v_g_a e_ b_k_r_t i t_g_t_ Sovevogna er bakerst i toget. S________ e_ b______ i t_____ Sovevogna er bakerst i toget. _________ __ _______ _ ______ Sovevogna er bakerst i toget.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas.	O_ k_a_ e_ m_t_o_n_? – H_i_t f_e_s_. Og kvar er matvogna? – Heilt fremst. O_ k___ e_ m________ – H____ f______ Og kvar er matvogna? – Heilt fremst. __ ____ __ _________ _ _____ _______ Og kvar er matvogna? – Heilt fremst.

Kas ma võin all magada?	K_n e_ f_ s_v_ n_d_? Kan eg få sove nede? K__ e_ f_ s___ n____ Kan eg få sove nede? ___ __ __ ____ _____ Kan eg få sove nede?
Kas ma võin keskel magada?	K_n e_ f_ s_v_ i m_d_e_? Kan eg få sove i midten? K__ e_ f_ s___ i m______ Kan eg få sove i midten? ___ __ __ ____ _ _______ Kan eg få sove i midten?
Kas ma võin üleval magada?	K_n e_ f_ s_v_ ø_s_? Kan eg få sove øvst? K__ e_ f_ s___ ø____ Kan eg få sove øvst? ___ __ __ ____ _____ Kan eg få sove øvst?

Millal me piirile jõuame?	N_r e_ v_ f_a_m_ v_d g_e_s_? Når er vi framme ved grensa? N__ e_ v_ f_____ v__ g______ Når er vi framme ved grensa? ___ __ __ ______ ___ _______ Når er vi framme ved grensa?
Kui kaua kestab sõit Berliini?	K_r l_n_e t_k t_r_n t_l B_r_i_? Kor lenge tek turen til Berlin? K__ l____ t__ t____ t__ B______ Kor lenge tek turen til Berlin? ___ _____ ___ _____ ___ _______ Kor lenge tek turen til Berlin?
Kas rong hilineb?	E_ t_g_t f_r_i_k_? Er toget forsinka? E_ t____ f________ Er toget forsinka? __ _____ _________ Er toget forsinka?

Kas teil on midagi lugeda?	H_r d_ n_k_ å l_s_? Har du noko å lese? H__ d_ n___ å l____ Har du noko å lese? ___ __ ____ _ _____ Har du noko å lese?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua?	G_r d_t a_ å f_ n_k_ å e_e o_ d_i_k_ h_r_ Går det an å få noko å ete og drikke her? G__ d__ a_ å f_ n___ å e__ o_ d_____ h___ Går det an å få noko å ete og drikke her? ___ ___ __ _ __ ____ _ ___ __ ______ ____ Går det an å få noko å ete og drikke her?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00?	K_n d_ v_r_ s_i_l o_ v_k_j_ m_g k_o_k_ s_u_ Kan du vere snill og vekkje meg klokka sju? K__ d_ v___ s____ o_ v_____ m__ k_____ s___ Kan du vere snill og vekkje meg klokka sju? ___ __ ____ _____ __ ______ ___ ______ ____ Kan du vere snill og vekkje meg klokka sju?

Sõnaraamat

Keele areng

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus