eesti » ungari | 81 [kaheksakümmend üks] | Minevik 1

81 [nyolcvanegy] Múlt 1

kirjutama	írni
Ta kirjutas kirja.	Ő (férfi) egy levelet írt.
Ja tema kirjutas kaardi.	És ő (nő) egy képeslapot írt.
lugema	olvasni
Ta luges ajakirja.	Ő (férfi) egy magazint olvasott.
Ja ta luges raamatut.	És ő (nő) egy könyvet olvasott.
võtma	venni
Ta võttis sigareti.	Ő vett egy cigarettát.
Ta võttis tüki šokolaadi.	Ő vett egy darab csokoládét.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.	Ő (férfi) hűtlen volt, de ő (nő) hűséges volt.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.	Ő (férfi) lusta volt, de ő (nő) szorgalmas volt.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.	Ő (férfi) szegény volt, de ő (nő) gazdag volt.
Tal ei olnud raha vaid võlad.	Nem pénze volt, hanem adóssága.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.	Nem szerencséje volt, hanem pechje.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.	Nem sikere volt, hanem kudarca.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.	Nem volt elégedett, hanem elégedetlen.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.	Nem volt szerencsés, hanem szerencsétlen.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.	Nem volt szimpatikus, hanem antipatikus.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!