Sõnaraamat

MP3

56 [viiskümmend kuus]

Tunded

56 [ötvenhat]	Érzelmek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Tuju olema	K_d_e v_n (_a_a_i_e_) Kedve van (valakinek) K____ v__ (__________ Kedve van (valakinek) _____ ___ ___________ Kedve van (valakinek)
Meil on tuju.	K_d_ü_k v_n (_a_a_i_e_. Kedvünk van (valamire). K______ v__ (__________ Kedvünk van (valamire). _______ ___ ___________ Kedvünk van (valamire).
Meil ei ole tuju.	N_n_s k_d_ü_k_ Nincs kedvünk. N____ k_______ Nincs kedvünk. _____ ________ Nincs kedvünk.

Hirmu tundma	F_l_i Félni F____ Félni _____ Félni
Mul on hirm.	F_l_k_ Félek. F_____ Félek. ______ Félek.
Ma ei tunne hirmu.	N_m f_l_k_ Nem félek. N__ f_____ Nem félek. ___ ______ Nem félek.

Aega olema	I_e_e v_n (_a_a_i_e_, v_l_m_r_)_ a_a_ r_é_ Ideje van (valakinek, valamire), azaz ráér I____ v__ (__________ v_________ a___ r___ Ideje van (valakinek, valamire), azaz ráér _____ ___ ___________ __________ ____ ____ Ideje van (valakinek, valamire), azaz ráér
Tal on aega.	V_n i_e_e_ Van ideje. V__ i_____ Van ideje. ___ ______ Van ideje.
Tal ei ole aega.	N_n_s i_e_e_ Nincs ideje. N____ i_____ Nincs ideje. _____ ______ Nincs ideje.

Igavlema	U_a_k_z_i Unatkozni U________ Unatkozni _________ Unatkozni
Tal on igav.	U_a_k_z_k_ Unatkozik. U_________ Unatkozik. __________ Unatkozik.
Tal ei ole igav.	N_m u_a_k_z_k_ Nem unatkozik. N__ u_________ Nem unatkozik. ___ __________ Nem unatkozik.

Näljane olema	É_e_n_k l_n_i Éhesnek lenni É______ l____ Éhesnek lenni _______ _____ Éhesnek lenni
Kas te olete näljased?	É_e_e_ v_g_t_k_ Éhesek vagytok? É_____ v_______ Éhesek vagytok? ______ ________ Éhesek vagytok?
Kas te ei ole näljased?	N_m v_g_t_k é_e_e_? Nem vagytok éhesek? N__ v______ é______ Nem vagytok éhesek? ___ _______ _______ Nem vagytok éhesek?

Janune olema	S_o_j_s_a_ l_n_i Szomjasnak lenni S_________ l____ Szomjasnak lenni __________ _____ Szomjasnak lenni
Teil on janu.	Ő_ s_o_j_s_k_ Ők szomjasak. Ő_ s_________ Ők szomjasak. __ __________ Ők szomjasak.
Teil ei ole janu.	N_m s_o_j_s_k_ Nem szomjasak. N__ s_________ Nem szomjasak. ___ __________ Nem szomjasak.

Sõnaraamat

Meie esivanemate keel

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus