eesti » hispaani | 58 [viiskümmend kaheksa] | Kehaosad

58 [cincuenta y ocho] Las Partes del Cuerpo Humano

Ma joonistan meest.	Estoy dibujando un hombre.
Esiteks pea.	Primero la cabeza.
Mees kannab mütsi.	El hombre tiene puesto un sombrero.
Juukseid ei ole näha.	No se puede ver su cabello.
Kõrvu ei ole samuti näha.	No se pueden ver sus orejas tampoco.
Selga ei ole ka näha.	No se puede ver su espalda tampoco.
Ma joonistan silmad ja suu.	Estoy dibujando los ojos y la boca.
Mees tantsib ja naerab.	El hombre está bailando y riendo.
Mehel on pikk nina.	El hombre tiene una nariz larga.
Ta kannab keppi käes.	Él lleva un bastón en sus manos.
Ta kannab ka salli ümber kaela.	(Él) también lleva una bufanda alrededor de su cuello.
On talv ja külm.	Es invierno y hace frío.
Käed on tugevad.	Los brazos son fuertes.
Jalad on samuti tugevad.	Las piernas también son fuertes.
See mees on lumest.	El hombre está hecho de nieve.
Ta ei kanna pükse ega mantlit.	(Él) no lleva ni pantalones ni abrigo / saco (am.).
Kuid see mees ei külmeta.	Pero el hombre no se congela.
Ta on lumemees.	(Él) es un muñeco de nieve.

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...